PROTOKOLL

Võnnu: Kohtuistungite protokollid (1872)

LeidandmedEAA.1109.1.2
Kaader
22
Daatum26.03.1873
Protokolli number12
Protokolli teema5. Kahjutasu; 7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Willem Kel Peakohtumees
Jaan Nano Kohtumees
Jürri Naab Kohtumees

Siis kaebas Wönno mõisa politsei kirja läbbi nenda: Peter Suchna, kes Paemurro pere pooled maad rendi peale wõttab, kaebab selle ülle, 

a. et wanna perremees Jaan Jög Paemurust sönnikut on ärrawedanud omma ue koha peale Soonele;

b. siis olla temma orrase pöllo eest wärrawad ka ärra wedanud, nenda et orrase pöld üsna lahti olla.

c. Siis olla temma hago ärrawedanud ja metsad ärra raiud ja Karja Arro Mardi jure wirna pannud.

d. Ja Paemurro perre laudi roikad ärraweddanud

e. Heino Paemurrult Soonele weddanud.

Siis tulli Jaan Jög ette ja tunnistas: Kui ma rihhalt lehma aia (mis sõnnikust tehtud olli) ärra lautasin, siis wiisin ühhe koorma Soonele. Orrakse pöllo wärrawad ei olle ma toonud; Paemuro pöldodel ei olnudki enne wärrawad, agga minna ollen ommetegi üks teinud ja wärraw on praego ees. Selle karjaarro metsa ollen ma raiunud, ja Karjaarro Mardi juure wirna pannud, aggaei olle mitte üks kubbo koddo toonud, egga ärra pruukinud. Ja se raiuminne olli enne, kui Soone koha kontrakti teggin. Need laudi roikad ollen ma ärra toonud, mis issi ollen pannud. 7 roikast olli laudil ja 7 pait olli toas, kui Paemuro koha ennesele rentisin ja need on praego alles seäl. Sedda teab ka möisa pollitsei issi, kes seda mo kätte andis. Heino ollen ka toonud, agga ma ollen selle sui Liiwimöisat 6 koormad heino teinud ja Paemurole toonud ja muist seäl ärrasöötnud ja muist neid Soonele wiinud. Selle tunnistusse mees on Willem Tarn ja Ado Salme. Ja ollen ka möisa pollitseile teadaanud, et 2 koormad Soonele wisin.

Siis tulli ette Willem Tarn ja Ado Salme ja tunnistasid: Meie mõllemad käisime neid heino Liwilt toomas ja olli 6 koormad.

Siis tulli uus rentnik Peter Suchna ja tunnistas: Sönnikut ei olle ennam widud, kui üks koorm, ja pöllo wärrawad on nüüd jälle ees ja muud ma ei tea.

Kohto otsus: Selle asjas on Jaan Jög süüdlane, et ta sönnkut wiinud ja peab jälle Paemurrole taggasi wiima. Pöllo wärrawate ülle ei olle Jaan süüdlane, sest need on ees olnud, kui tallitaja on watamas käinud, ja ei olle kahjo sündinud.

Et ta selle karja arro metsa on enne raiunud, kui ta teadnudki, kas pidi Paemurult ärraminnema, selle pärrast ei olle taa süüdlane, agga ta peab need puud andma Paemurro ue rentniko kätte ärraprukida. Et need heinad, mis ta Soonele on wiinud mitte Paemuro koha pealt ei olle saadud, sellepärrast on Jaan süüst lahti. Agga ses asjas on Jaan süüdlane, et ta need laudi roikad on ärrawinud, olgo kül, et ta issi neid on pannud, agga ärrawiimesseks olleks ta piddand mõisa politsei teada andma. Ka kust need wõetud on. Sellepärrast et ta sedda ei olle teinud, peab ta mõisale 1 Rubla kahjotassumisseks maksma, 23 April 1873.a.

Kohtowannem: Willem Kel XXX

Siis kaebas Wönno mõisa politsei kirja läbbi nenda: Peter Suchna, kes Paemurro pere pooled maad rendi peale wõttab, kaebab selle ülle, 

a. et wanna perremees Jaan Jög Paemurust sönnikut on ärrawedanud omma ue koha peale Soonele;

b. siis olla temma orrase pöllo eest wärrawad ka ärra wedanud, nenda et orrase pöld üsna lahti olla.

c. Siis olla temma hago ärrawedanud ja metsad ärra raiud ja Karja Arro Mardi jure wirna pannud.

d. Ja Paemurro perre laudi roikad ärraweddanud

e. Heino Paemurrult Soonele weddanud.

Siis tulli Jaan Jög ette ja tunnistas: Kui ma rihhalt lehma aia (mis sõnnikust tehtud olli) ärra lautasin, siis wiisin ühhe koorma Soonele. Orrakse pöllo wärrawad ei olle ma toonud; Paemuro pöldodel ei olnudki enne wärrawad, agga minna ollen ommetegi üks teinud ja wärraw on praego ees. Selle karjaarro metsa ollen ma raiunud, ja Karjaarro Mardi juure wirna pannud, aggaei olle mitte üks kubbo koddo toonud, egga ärra pruukinud. Ja se raiuminne olli enne, kui Soone koha kontrakti teggin. Need laudi roikad ollen ma ärra toonud, mis issi ollen pannud. 7 roikast olli laudil ja 7 pait olli toas, kui Paemuro koha ennesele rentisin ja need on praego alles seäl. Sedda teab ka möisa pollitsei issi, kes seda mo kätte andis. Heino ollen ka toonud, agga ma ollen selle sui Liiwimöisat 6 koormad heino teinud ja Paemurole toonud ja muist seäl ärrasöötnud ja muist neid Soonele wiinud. Selle tunnistusse mees on Willem Tarn ja Ado Salme. Ja ollen ka möisa pollitseile teadaanud, et 2 koormad Soonele wisin.

Siis tulli ette Willem Tarn ja Ado Salme ja tunnistasid: Meie mõllemad käisime neid heino Liwilt toomas ja olli 6 koormad.

Siis tulli uus rentnik Peter Suchna ja tunnistas: Sönnikut ei olle ennam widud, kui üks koorm, ja pöllo wärrawad on nüüd jälle ees ja muud ma ei tea.

Kohto otsus: Selle asjas on Jaan Jög süüdlane, et ta sönnkut wiinud ja peab jälle Paemurrole taggasi wiima. Pöllo wärrawate ülle ei olle Jaan süüdlane, sest need on ees olnud, kui tallitaja on watamas käinud, ja ei olle kahjo sündinud.

Et ta selle karja arro metsa on enne raiunud, kui ta teadnudki, kas pidi Paemurult ärraminnema, selle pärrast ei olle taa süüdlane, agga ta peab need puud andma Paemurro ue rentniko kätte ärraprukida. Et need heinad, mis ta Soonele on wiinud mitte Paemuro koha pealt ei olle saadud, sellepärrast on Jaan süüst lahti. Agga ses asjas on Jaan süüdlane, et ta need laudi roikad on ärrawinud, olgo kül, et ta issi neid on pannud, agga ärrawiimesseks olleks ta piddand mõisa politsei teada andma. Ka kust need wõetud on. Sellepärrast et ta sedda ei olle teinud, peab ta mõisale 1 Rubla kahjotassumisseks maksma, 23 April 1873.a.

Kohtowannem: Willem Kel XXX


TAGASI KUVA MÄRGENDUS