Körwasmees Jaan Nano on reisi peal ja Jürri Naab on musta rouge haiguses.
Ette astusid Koolmeister Johan Reinand ja naabrimees Jaan Prik ja kaebasid: 20mal Lehekp. 1873. öösel on meitel 2 linnast kangast peek aeast ärrawarrastud Joh. Reinansul 60 küünart pitk 24 pasmuse soaga koeotud ja J. Prikil 52 küünart pitk. 10 lõnga 22 pasmast pudo. Ja nüüd olleme suggo märkiAnno Prussaki kääst leidnud. Need on üks küünar riet Jaan Prik kangast, mis rätikuks olli tehtud ja üks wäike niidi wiht, mis ka kangastega ühhes olli ärra warrastud. Otsimese jures ollid Tallitaja Hans Allik abbimees Ado Sicht ja Ado Sur.
Essite sai küssitud: Kas olled issi sedda niiti kedranud? Wastus: Jah! Siis sai järrel katsutud, kas piddi temma aswlite peale minnema, agga ei läinud, ikka ütles Anno Prussak, se niit on jah nende aswlite peal aetud, agga et se kuggoni ei läinud, siis ütles wiimaks, meie wäike Anno korrotas sedda niiti ülle jäänud särgi kanga löngast ja asweldas kolme arro aswlitte peal, ennesele suka löngaks. Siis sai järrel katsutud, ja olli jälle suur, kolme arro peale. Siis sai küssitud, kust sinna selle ride tüki wõtsid? Wastus: Minna issi kuddusin Liko Ado toas, Hasno Anna soaga, mis 18 masmo lai olli. Agga ride tük olli 22 pasmo lai ja 10 lönga pudo. Anno Prussak ütleb ikka, se on minno 18 pasmo ride tük. Ja ennam mul sedda riet järrel ei olle. Agga pärrast töi ühhe särgi ja ütles: Se on ka sest ridest; warssi sai ülles loetud, agga ei olnud.
Siis tulli kohto ette temma tüttar An, kes Hans Well ümmardajaks on, agga sel öösel ka emma jures olnud. Essite waidles wasto: Minna ei olle näinud, neid warrastanud, agga pärrast ütles: Emma ja Ado on jah wargas käinud, sest emma ei olle nisuggust riet issi kuddunud, kui se tük on. Ja kanga lönga ei olle temmal ülle jänud niidi tarwis ja temme löngast nisuggust niiti kogoni ei saa. Ja kui ma öösel magasin, siis tulli Ado õuest tuppa ja rided ollid märjad ümber ja tük aega pärrast sedda tulli emma nisammutis ka, agga mulle ei rägitud, kus naad ollid käinud. Muud ma ei tea.
Siis tunnistas emma: Sinna An olled issi warras, sada kangad wälja. An ütles: Mis sa warras augud, issi töid Adoga kangad ärra ja nüüd ei taha kätte anda, se on sinno wanna wiis, sa olled ikka warrastanud, ka hinges loomad, ja aiad ikka taggasi, ja ei anna kätte. Ütle mulle, kus sa käisid, kui õuest öösel tullid ja Ado ka. Emma ütles: Ma ei olle koddont ärra käinud. Siis ütles Emma, Annele: sa töid üks kord ühhe ride tüki, mis rätikuks olli, ehk se on agga se ride tük.
An ütles: Mis sa lorrad se ei olle se ja ma töin tunnamullo, se on ammo wannaks kistud.
Siis tulli poeg Ado ja tunnistas: Egga ma polle neid müünud, ma ei tea.
Kohto otsus: Keige nende asjade pärrast on Anno Prussak nende kangaste warras: Essite ei wõi sedda ride tüki ommaks tehha, ja on just Jaan Prik ridega laiuse poolest üks. Teiseks ei olle wõimalik kanga löngast niiti korrotada, ja ei olle ülle jäänudki. Ei olle ka temma aswlitte peal aetud, ja kolme arro peal ei olle wõimalik, sest neljas tulleb ka jo ette. Kolmandeks ei wõi suremat tunnistust olla, kui omma laps, sest Annul ei olle öölda, kus ta öösel on käinud. Ja tüttat ei tunnista ennast emma peale wihhase ollewad mitte. Sellepärrast möistab kohus, et Anno Prussak peab sedda wargusse kahjo tassuma sedda mööda: Jaan Prik 52 künart, 20 kop. küünra ette, teeb wälja 10 Rubla 40 kopik ja Johan Reinans 60 küünart ka 20 kopik küünra ette, teeb wälja 12 Rubla. Sedda raha wõib, kui on ja tahab kahhe näddala aia sees wäljamaksta, ja kui mitte, siis saab temma warrast müdud: 1 Hobone, 1 rautud wanker, 1 lehm ja mullikas.
Kohtowannem: Willem Kel
Lissamees: Ado Rü
Tallitaja: Hans Allik
Körwasmees Jaan Nano on reisi peal ja Jürri Naab on musta rouge haiguses.
Ette astusid Koolmeister Johan Reinand ja naabrimees Jaan Prik ja kaebasid: 20mal Lehekp. 1873. öösel on meitel 2 linnast kangast peek aeast ärrawarrastud Joh. Reinansul 60 küünart pitk 24 pasmuse soaga koeotud ja J. Prikil 52 küünart pitk. 10 lõnga 22 pasmast pudo. Ja nüüd olleme suggo märkiAnno Prussaki kääst leidnud. Need on üks küünar riet Jaan Prik kangast, mis rätikuks olli tehtud ja üks wäike niidi wiht, mis ka kangastega ühhes olli ärra warrastud. Otsimese jures ollid Tallitaja Hans Allik abbimees Ado Sicht ja Ado Sur.
Essite sai küssitud: Kas olled issi sedda niiti kedranud? Wastus: Jah! Siis sai järrel katsutud, kas piddi temma aswlite peale minnema, agga ei läinud, ikka ütles Anno Prussak, se niit on jah nende aswlite peal aetud, agga et se kuggoni ei läinud, siis ütles wiimaks, meie wäike Anno korrotas sedda niiti ülle jäänud särgi kanga löngast ja asweldas kolme arro aswlitte peal, ennesele suka löngaks. Siis sai järrel katsutud, ja olli jälle suur, kolme arro peale. Siis sai küssitud, kust sinna selle ride tüki wõtsid? Wastus: Minna issi kuddusin Liko Ado toas, Hasno Anna soaga, mis 18 masmo lai olli. Agga ride tük olli 22 pasmo lai ja 10 lönga pudo. Anno Prussak ütleb ikka, se on minno 18 pasmo ride tük. Ja ennam mul sedda riet järrel ei olle. Agga pärrast töi ühhe särgi ja ütles: Se on ka sest ridest; warssi sai ülles loetud, agga ei olnud.
Siis tulli kohto ette temma tüttar An, kes Hans Well ümmardajaks on, agga sel öösel ka emma jures olnud. Essite waidles wasto: Minna ei olle näinud, neid warrastanud, agga pärrast ütles: Emma ja Ado on jah wargas käinud, sest emma ei olle nisuggust riet issi kuddunud, kui se tük on. Ja kanga lönga ei olle temmal ülle jänud niidi tarwis ja temme löngast nisuggust niiti kogoni ei saa. Ja kui ma öösel magasin, siis tulli Ado õuest tuppa ja rided ollid märjad ümber ja tük aega pärrast sedda tulli emma nisammutis ka, agga mulle ei rägitud, kus naad ollid käinud. Muud ma ei tea.
Siis tunnistas emma: Sinna An olled issi warras, sada kangad wälja. An ütles: Mis sa warras augud, issi töid Adoga kangad ärra ja nüüd ei taha kätte anda, se on sinno wanna wiis, sa olled ikka warrastanud, ka hinges loomad, ja aiad ikka taggasi, ja ei anna kätte. Ütle mulle, kus sa käisid, kui õuest öösel tullid ja Ado ka. Emma ütles: Ma ei olle koddont ärra käinud. Siis ütles Emma, Annele: sa töid üks kord ühhe ride tüki, mis rätikuks olli, ehk se on agga se ride tük.
An ütles: Mis sa lorrad se ei olle se ja ma töin tunnamullo, se on ammo wannaks kistud.
Siis tulli poeg Ado ja tunnistas: Egga ma polle neid müünud, ma ei tea.
Kohto otsus: Keige nende asjade pärrast on Anno Prussak nende kangaste warras: Essite ei wõi sedda ride tüki ommaks tehha, ja on just Jaan Prik ridega laiuse poolest üks. Teiseks ei olle wõimalik kanga löngast niiti korrotada, ja ei olle ülle jäänudki. Ei olle ka temma aswlitte peal aetud, ja kolme arro peal ei olle wõimalik, sest neljas tulleb ka jo ette. Kolmandeks ei wõi suremat tunnistust olla, kui omma laps, sest Annul ei olle öölda, kus ta öösel on käinud. Ja tüttat ei tunnista ennast emma peale wihhase ollewad mitte. Sellepärrast möistab kohus, et Anno Prussak peab sedda wargusse kahjo tassuma sedda mööda: Jaan Prik 52 künart, 20 kop. küünra ette, teeb wälja 10 Rubla 40 kopik ja Johan Reinans 60 küünart ka 20 kopik küünra ette, teeb wälja 12 Rubla. Sedda raha wõib, kui on ja tahab kahhe näddala aia sees wäljamaksta, ja kui mitte, siis saab temma warrast müdud: 1 Hobone, 1 rautud wanker, 1 lehm ja mullikas.
Kohtowannem: Willem Kel
Lissamees: Ado Rü
Tallitaja: Hans Allik
