Krootuse: Karaski valla kohtuistungite protokollid (1867-1875)
| Leidandmed | EAA.1143.1.3 |
|---|---|
| Kaader | 25 26 |
| Daatum | 17.05.1868 |
| Protokolli number | 16 |
| Protokolli teema | 7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga. |
| Kohtumehed | |||
|---|---|---|---|
| Eesnimi | Perekonnanimi | Täisnimi | Roll |
| Johan | Ratnik | Peakohtumehe abi | |
| Jaan | Leppason | Abikohtumees | |
| Johan | Mandli | Abikohtumees | |
Karraskij koggokonna kohhus olli 17. Mail 1868 Jusa majan koon
Kihhelkonna kohto herra kässo päle sai Juhhan Seemne kaibusse assi, õlle mümissen Adam Raig wasta weel ümbre selletedus. Juhhan Seme kaibap: Temma pole maija rentnik Adam Raig ollew õlgi Warbusse mõisade 30 kuppo münu. Adam es salga, enge üttel: Se es olle mümine, enge puije wasta wahhetaminne, mes jo rohkemle ajasta eest Juhhani teadmissen, ja Juhhani omma sullase 30 kuppo 2 sülla puije wasta awwit wija, kui se wargus olles olnu, melles ta sis es kaiba ehk kinni es wõtta. Weel kaiwas Juhhan: Adam ollew Kaarli Grüünthalile ka õlgi andnu, ja üts kõrd ollew Adamil lauda päält õlle ärra kaddonu. Adam wastust selle päle, Minnewa kewwaja anni minna Kaarlile 21 kubbo läinus, kui ta sija maija tulli. Se päle kutsoti tunnistaja Rattus, Kristina Wähk, Mihli Kartzleer (om ärra kolu), mes Juhhan Kihhelkonna Kohton olli ülles andnu ette: Marri Rattus üttel,et õlle kättewa selle ärra, et neide ellajile södeti ja alla panti muud ei tija minna middagi. Kristina Wähk koste: Minna olle nelli kubbo sällaga Kaarli Grüüntalile wenu.
Nüüd küsse kohhus Adami käest: Kuis sa wõiset wasta sädust lainata? Adam üttel:Kui ma paar koormid sisse wõise osta sis woise ma ka paarkümnend kuppo lainata; Minna olle kolm koormat sisse ostnu, mes ma tunnistusse läbbi tõttes wõi tetta. Jaak Haarmann ja Juhhan Hengos Eisrist wõiwa sedda tunnistada. Selle päle kutsudi Haarman ette, kes üttel: Minna näije eddimatse wori aigo kats koormat sisse towat ja toise wori aigo üts koorma. Adam üttel essi neid õlgi kapsta semende wasta wahhetawat.
Koggukonna kohhus arwas kui perremees õlgi sisse toop, olgu ka kui ta mõnne ka wälja lainap ehk puijega wahhetap, sis ei olle ta mitte maija häwitaija, kui ta ennamb sisse tonu kui wälja winu. Päleke kui ta üts suur assi olles olnu, sis olles ta jo minnewa ajata piddinu kaibama nink mõist sedda kaibust tühja kiusso ajamisses.
Sel 24. Mail om wälja antu.
Wallawannemb J. Tullus
Kirjutaija H. Undritz
Karraskij koggokonna kohhus olli 17. Mail 1868 Jusa majan koon
Kihhelkonna kohto herra kässo päle sai Juhhan Seemne kaibusse assi, õlle mümissen Adam Raig wasta weel ümbre selletedus. Juhhan Seme kaibap: Temma pole maija rentnik Adam Raig ollew õlgi Warbusse mõisade 30 kuppo münu. Adam es salga, enge üttel: Se es olle mümine, enge puije wasta wahhetaminne, mes jo rohkemle ajasta eest Juhhani teadmissen, ja Juhhani omma sullase 30 kuppo 2 sülla puije wasta awwit wija, kui se wargus olles olnu, melles ta sis es kaiba ehk kinni es wõtta. Weel kaiwas Juhhan: Adam ollew Kaarli Grüünthalile ka õlgi andnu, ja üts kõrd ollew Adamil lauda päält õlle ärra kaddonu. Adam wastust selle päle, Minnewa kewwaja anni minna Kaarlile 21 kubbo läinus, kui ta sija maija tulli. Se päle kutsoti tunnistaja Rattus, Kristina Wähk, Mihli Kartzleer (om ärra kolu), mes Juhhan Kihhelkonna Kohton olli ülles andnu ette: Marri Rattus üttel,et õlle kättewa selle ärra, et neide ellajile södeti ja alla panti muud ei tija minna middagi. Kristina Wähk koste: Minna olle nelli kubbo sällaga Kaarli Grüüntalile wenu.
Nüüd küsse kohhus Adami käest: Kuis sa wõiset wasta sädust lainata? Adam üttel:Kui ma paar koormid sisse wõise osta sis woise ma ka paarkümnend kuppo lainata; Minna olle kolm koormat sisse ostnu, mes ma tunnistusse läbbi tõttes wõi tetta. Jaak Haarmann ja Juhhan Hengos Eisrist wõiwa sedda tunnistada. Selle päle kutsudi Haarman ette, kes üttel: Minna näije eddimatse wori aigo kats koormat sisse towat ja toise wori aigo üts koorma. Adam üttel essi neid õlgi kapsta semende wasta wahhetawat.
Koggukonna kohhus arwas kui perremees õlgi sisse toop, olgu ka kui ta mõnne ka wälja lainap ehk puijega wahhetap, sis ei olle ta mitte maija häwitaija, kui ta ennamb sisse tonu kui wälja winu. Päleke kui ta üts suur assi olles olnu, sis olles ta jo minnewa ajata piddinu kaibama nink mõist sedda kaibust tühja kiusso ajamisses.
Sel 24. Mail om wälja antu.
Wallawannemb J. Tullus
Kirjutaija H. Undritz