PROTOKOLL

Võnnu: Kohtuistungite protokollid (1872)

LeidandmedEAA.1109.1.2
Kaader
67
Daatum05.05.1875
Protokolli number8_10
Protokolli teema9. Sõim ja vägivald
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Willem Kelt Peakohtumees
Jaan Nano Kohtumees
Jürri Naab Kohtumees
Johan Reinans Kirjutaja

Ette tulli Jürri Uesild ja kaebas: Loego Hindreko koer on mitto kord minno wäikest last kiskunud, lamba karjas olles, ja ka lambaid tagga aianud, ja nüüd Neljaspääw sündis se jälle nenda. Ja kui minna läksin omma lapsele appi, siis wötsin koera kätte, ja wiskasin wasto maad ja kord kiwwiga tagga. Siis tulli Loego Hindrek kotto, piitsa wars olli kääs ja löi sellega mind, ja weel mitto kord käega, ja lubbas mind weel ennam peksta, kunni ma piddin meheks sama.

Ette tulli Hindrek Loeg ja tunnistas: Jürri löi minno koera silma peast wälja, peale selle ilma süüta, sest sesamma koera poeg ei tee ühhegile üht; waid teeb wallatust, ja nenda ka selle lapsega. Ja Jürrit ma ei olle löönud, ei piitsa warrega, egga käega.

Kohos nöudis, et Jürri Uesild peab omma kaebtust tõeks teggema tunnistusse meeste läbbi, ja et tal sedda ei olnud, tänna, sellepärrast jääb poolele.

On suremat kohut nöudnud 30 Mail 1875

Ette tulli Jürri Uesild ja kaebas: Loego Hindreko koer on mitto kord minno wäikest last kiskunud, lamba karjas olles, ja ka lambaid tagga aianud, ja nüüd Neljaspääw sündis se jälle nenda. Ja kui minna läksin omma lapsele appi, siis wötsin koera kätte, ja wiskasin wasto maad ja kord kiwwiga tagga. Siis tulli Loego Hindrek kotto, piitsa wars olli kääs ja löi sellega mind, ja weel mitto kord käega, ja lubbas mind weel ennam peksta, kunni ma piddin meheks sama.

Ette tulli Hindrek Loeg ja tunnistas: Jürri löi minno koera silma peast wälja, peale selle ilma süüta, sest sesamma koera poeg ei tee ühhegile üht; waid teeb wallatust, ja nenda ka selle lapsega. Ja Jürrit ma ei olle löönud, ei piitsa warrega, egga käega.

Kohos nöudis, et Jürri Uesild peab omma kaebtust tõeks teggema tunnistusse meeste läbbi, ja et tal sedda ei olnud, tänna, sellepärrast jääb poolele.

On suremat kohut nöudnud 30 Mail 1875


TAGASI KUVA MÄRGENDUS