Siis tulli ette Ado Lutt lesk Liiso, ja kaebas: Minno Lihhased lapsed, ni kui on: 1 Jaan, 2 Ado, 3 Mart ja 4 Willem, tahhawad keik meie maiast ja kohhast ossa sada. Ja Mart tahhab nüüd senna meie wihtlemisse sauna ellama tulla, agga Jaan ei lubba. Ja issa lubbadus enne surma olli nenda: "Jaani ommaks lubban sedda sauna ja wäikest pöllo tükki, ja surem maia Mardile keige maadega, Ado saab rautud wankri. Ja Willemi ei olnud üht." Agga nüüd on need asjad keik Jani kääs ja teised polle middagi sanud.

Ette astus poeg Jaan Lutt ja tunnistas: Neid teisi asjo, saun ja wanker ei olle minna mitte keelnud, agga surema maia olleme meie Mardiga arro teinud, tallitaja Ado Sur kuuldes ja nähjes, et se 20 Rubla al ja mis ma nüüd ollen jure (parremaks) ehhitanud, se on mo omma kullo, ja se 20 Rubla wõin ma wälja maksta, kui naad tahtwad.

Selle peale tulli Mart Lutt ka ette. Siis nemmad, emma Liiso ja poead Jaan ja Mart, teggid issi ende wahhel leppitusse kauba nenda: Saun jääb Mardi omaks. Et poeg Ado Soldatiks on ja teadmatta on, kas ta ellabgi, agga et Jaan selle tema erwi wankri ärra on kullutanud, maksab Jaan selle wankri ette 6 Rubla emma kätte hoida Ado jäoks, kui ta wälja tulleb.

Ja se maia rahha 20 Rubla jaggasid nemmad nenda: Mart saab 5 Rubla, Willem saab 5 Rubla, Jaan saab 5 Rubla ja 5 Rubla jääb Jaani kätte, emma matmisseks. Ja Jaan peab emma, emma armastussega toitma, surmani. Ja kui Ado ennam ellus ei olle siis wöib emma sedda 5 Rubla wankri raha lubbada, kellele ta tahhab. Siis ütles emma kui ma enne Janipära 1877 a. ärra surren, siis lubban sedda raha 6 Rubla Willemile.

Jaan maksab sedda rahha pududse pärrast nenda:

Ja nenda jäi assi leppitud.

Kohtowannem: H. Awik <allkiri>

Körwasmees: Hans Allik Ado Kask

Kirjotaja: Jo Reinans <allkiri>