Jusal sel 21. Junil 1868 olli koggokonna kohhus koon

Karrasky mõisa perris herra von Moller kaiwas, eesmalt kirjan ja perrast ka su sõnnaga Musti mõisa rentnik Karel Solberg päle, et Musti mõisa rentnik Karel Solberg om, eesmalt: Karja ja mõts maad koggokonna kohto ülle kaemisse perra kolme wakka alla põllos tennu, ja selle eest nõwwap herra 12 Rupla wakka ma eest trahwi.       

2., Et karja ma päle pole wakkama sõõrdo om tennu, selle ma eest nõwwap herra 6 Rubla, ja puije eest essi trahw.

3., Et karja te om ülle nido aijanu, ja seläbbi nido koggoni ärra sõknu.

4., Et põllo seggatu, ja mitte kontrahhin § 7 perra kattesan nurmen ei olle, nida et 15 wakka ma wanna ristik haina nurme ei olles.   

5., Üts jaggo kessa om ilma sittata ülles künnetu.

6., Et kartohwlid rohkemb tettu, kui kontraht lubbap.

7., Nõwwap herra, et Solberg se süggise 1868 saas selle ülleüldse kontrahhi rikmisse eest wälja aetus.

Selle päle sai Solbergi käest küssitus, melles sa sedda ollet tenno?

Selle päle üttel Solberg ülle üldligult kige herra kaibuste päle: Et mõnd jakko linna ehk kartohwlid rohkemb olle tennu, om selle perrast, et ma herra maad ei tahha narri, sis olle ma püdno rohkemb tetta, kost ma muido se suur rent wälja wõtta. Tõiselt ei olle nurme katsan nurmen kätte antu, minna olle herrat kaema kutsnu, ja herra es tulle, kost ma sis tese, kos no kattessa nurme, ehk neide piri omma. Kolmandalt: Wanna herra om mulle su sõnnaga üttelnu: Sinna wõit nurmi ni samma pruki, kui enne om prugitu ja wastsed maad ka manno tetta.

Koggokonna kohhus üttel: Meije ei tija mes teil susõnnaga om kõnneldu, sedda selletage wanna herraga essi, ja punkt edimatse päle, et karja maad nurmes tenno, arwati: Ma saap nurmes, ehk eddespiddi saap parremb karja ma, nink selle mõisteti enne 5 Rubla wakka ma päält.

Tõiselt, et karja ma päle pole wakkama sõõrdo om tettu, arwati ka jälle, et ma saap nurmes, ja sadap eddespiddi surembat kasso, selle mõisteti: Solberg peap pole wakka ma päält 1 Rbl 25 koppikat masma ja ne pui ärra wima, mes ta säält sano.

Kolmandalt, et karja te ülle nido were aetu. Koggokonna kohto ülle kaemisse perra löiti se niit üts kalg ja kahro samble nink soe kulloga weer ollew, selleperrast arwati, Kui Solberg nüüd ilma hainota jääp, oma temma omma kahjo, ent eddespiddi annap ta paljo ennamb haino, selle om ka Solberg tedda mõnnes aijas karja käwwa jätno, selle es mõisteta middage.

Neljandalt, et paljo seggatu ja mitte kontrahhin § 7 perra kattesan nurmen prugitu ei olle, nida et 15 wakkama wanna ristik haina nurme pudup, nõisteti: Solberg peap 7 Rubla wakka ma päält masma.

Wijendalt, et üts jaggo kessa ilm sittata röas künnetu, mõisteti: Solberg peap kas sitta ehk lu jahhuga ni paljo nurme täüttma ja röaas teggema, kui kondraht nõwwap.

Kuwwendalt, et kartohwlid rohkemb tettu, kui kontraht lubbap, es mõisteta selle middage, et temma om röa jaggo sitta hendale sanu, nink perrast woip hääd wilja sada, ja et Karel Solberg se puduw sit röa nurme peap, sitta ehk lu jahhoga assemelle pandma.

Säitsmendalt nõwwap herra wälja ajamist. Es mõisteta selle, et jo kantrahtu rikmisse eest ülle üldlikult 121 Rbl 25 kop trahwi, nink sitta ja lujahhoga sittast ilma janu röa nurm täüta mõistetu.

Perris herra von Möller olli selle mõistmissega rahho; ent rentnik Karl Solberg es olle, sis sai ütteldus, kui tahhap surembat kohhut nõuda, woip kattessa päiwa perra prottokoll wälja wõtta.

                                                                 Wallawannemb   J. Tullus