1. Astus kohto ette Tomas Jurmann ja räkis nenda: Keinakirriko herra kutsus pühhapäewa hommiko mind omma jure ja küssis minno käest kas minna piddin teadma, kas need tülli asjad piddid selletud ollema, mis Ühtris kolipärrast olla sündinud? Et minna sedda ei olnud enne kuulnud, et Ühtri kolipärrast olli tülli olnud, sepärrast ei teadnud ma öppetajale middagi wastata; waid piddin weel temma käest alles kuulma, mis seggadus Ühtris koli asjus olli olnud.
Sepärrast tullin minna tänna siis kirriko herra kässo peale seia, et minna sedda järele kulan, kuidas walla kohhus sedda tülli asja ärra selletab, et minna siis kirriko herrele sedda teadust wõin wia, kui walla kohhus ommalt poolt on ses asjas teinud?
Nüüd kutsus kohhus Ühtri koli wöörmündri ette ja kulas temma käest, mis tülli Ühtris koli pärrast olli olnud. Koli wöörmünder, Juhhan Pikpöld, räkis nenda: 1873, decembri kuus käis Keina kirriko herra Ühtri koli lapsi katsumas, siis leidis öppetaja, et kolilapsed omma õppimissega ei olnud eddasi sanud ja herra lubbas neile, kes keige wähhem ollid öppinud, witso anda. Need ollid: Juhhani Marre Jöemets, Ado Karel Kaar, Mihkli Karel ja Marre Roasto.
Herra käskis, et minna piddin nende lastele witsa hirmo andma. Minna pallusin selle wasto ja tellisin, et laste omma wannemad piddid sedda teggema, sest et neil wannemad on. Sedda lubba andis mulle öppetaja. Minna tellisin siis nende lastewannemad, kelle lapsed piddid peksa sama koli maiase ja keik teised kolilapsed ollid ka seal, sest et selpäewal koli pääw olli. Tallitaja Mihkel Tekel ja temma abbilinne Andrus Pihl ollid ka seal. Minna räkisin siis, et need üllewel nimmetud lapsed peawad omma sandi öppimisse pärrast kirrikoherra kässopeale peksa sama. Tallitaja ütles: Teie laste wannemad peate isse omma lastele, minno silma al witso andma. Juhhan Jöemets räkis omma ülle rinna wägga sandisti ja lubbanud mitte, et kegi tema last wöib peksta; ei kunningas egga keiser ega kirriko herra ammugi mitte. Ja Juhhan Jöemets ütles weel, et se ei olla mitte laste sü, et lapsed ei möiste, sest koolmeister ei olla ennam kahhel aastal kolipiddanud, waid aiade möda mailma mammonad tagga: ja paljo muud; sepärrast ei wõia ka lapsed middagi möista, ja sepärrast ei laske temma ka mitte omma lats peksta. Sedda tunnistas ka tallitaja, et se luggu on nenda olnud.
Nüüd kutsuti Juhhan Jöemets ette, ja kohhus küssis: Kuidas sinna kolimaias ükspääw nipaljo kissa olled teinud ja koolmeistrit hulga kolilaste ees wandunud ja teutanud? Ja kuida wöid sa sedda tõeks tehha, et koolmeister ennam kahhel aastal ei olla kolipiddanud? Juhhan ei woinud selle peale mitte ennam kosta, egga sedda milgi wisil toeks tehha.
Weel ütles kohhus: Agga miks sinna omma lapsele siis mitte peksa ei annud, kui tallitaja käskis? Selle peale ütles Jöemets, et temma omma tast mette ei wöi peksta, sest mullo olla ta sedda teinud, siis jäinud laps selle ülle peast rummalaks. Kohhus ütles: Agga miks sa siis sedda ei üttelnud, kui talletaja käskis peksta anda? Selle peale ei lausunud Juhhan ühti.
Kohhus ütles: Kui se tõssi on, et ta peale pekso rummalaks saab, siis ei panne meie ka mette sedda ta peale, et ta peab peksa sama. Agga et sa üks pääw sedda mitte ei üttelnud, kui lapsele peksta lubbati, waid sure kissaga laimamisse sanno jäggasid; sepärrast maksad sinna walla laeka üks rubl. trahwi. (Tänna maksis wälja.)
Agga sinna, Mihkel Roasto, annad omma lastele nihästi ühhele, kui teisele, kümme hopi witso. Tallitaja silma al andis Mihkel omma lastele selle moistetud trahwi kätte.
Nisamma kümme hopiwitso sai ka weel üks neist – Karel Kaar.
Muud kohtoasja ei olle ennam tännasel kohtopäewal ette tulnud.
Peakohtomees: Jaan Lipp XXX
Körwasmees: Mihkel Piriselg xxx
Körwasmees: Juhhan Mäkki XXX
Kirjutaja: Juh. Kuck
1. Astus kohto ette Tomas Jurmann ja räkis nenda: Keinakirriko herra kutsus pühhapäewa hommiko mind omma jure ja küssis minno käest kas minna piddin teadma, kas need tülli asjad piddid selletud ollema, mis Ühtris kolipärrast olla sündinud? Et minna sedda ei olnud enne kuulnud, et Ühtri kolipärrast olli tülli olnud, sepärrast ei teadnud ma öppetajale middagi wastata; waid piddin weel temma käest alles kuulma, mis seggadus Ühtris koli asjus olli olnud.
Sepärrast tullin minna tänna siis kirriko herra kässo peale seia, et minna sedda järele kulan, kuidas walla kohhus sedda tülli asja ärra selletab, et minna siis kirriko herrele sedda teadust wõin wia, kui walla kohhus ommalt poolt on ses asjas teinud?
Nüüd kutsus kohhus Ühtri koli wöörmündri ette ja kulas temma käest, mis tülli Ühtris koli pärrast olli olnud. Koli wöörmünder, Juhhan Pikpöld, räkis nenda: 1873, decembri kuus käis Keina kirriko herra Ühtri koli lapsi katsumas, siis leidis öppetaja, et kolilapsed omma õppimissega ei olnud eddasi sanud ja herra lubbas neile, kes keige wähhem ollid öppinud, witso anda. Need ollid: Juhhani Marre Jöemets, Ado Karel Kaar, Mihkli Karel ja Marre Roasto.
Herra käskis, et minna piddin nende lastele witsa hirmo andma. Minna pallusin selle wasto ja tellisin, et laste omma wannemad piddid sedda teggema, sest et neil wannemad on. Sedda lubba andis mulle öppetaja. Minna tellisin siis nende lastewannemad, kelle lapsed piddid peksa sama koli maiase ja keik teised kolilapsed ollid ka seal, sest et selpäewal koli pääw olli. Tallitaja Mihkel Tekel ja temma abbilinne Andrus Pihl ollid ka seal. Minna räkisin siis, et need üllewel nimmetud lapsed peawad omma sandi öppimisse pärrast kirrikoherra kässopeale peksa sama. Tallitaja ütles: Teie laste wannemad peate isse omma lastele, minno silma al witso andma. Juhhan Jöemets räkis omma ülle rinna wägga sandisti ja lubbanud mitte, et kegi tema last wöib peksta; ei kunningas egga keiser ega kirriko herra ammugi mitte. Ja Juhhan Jöemets ütles weel, et se ei olla mitte laste sü, et lapsed ei möiste, sest koolmeister ei olla ennam kahhel aastal kolipiddanud, waid aiade möda mailma mammonad tagga: ja paljo muud; sepärrast ei wõia ka lapsed middagi möista, ja sepärrast ei laske temma ka mitte omma lats peksta. Sedda tunnistas ka tallitaja, et se luggu on nenda olnud.
Nüüd kutsuti Juhhan Jöemets ette, ja kohhus küssis: Kuidas sinna kolimaias ükspääw nipaljo kissa olled teinud ja koolmeistrit hulga kolilaste ees wandunud ja teutanud? Ja kuida wöid sa sedda tõeks tehha, et koolmeister ennam kahhel aastal ei olla kolipiddanud? Juhhan ei woinud selle peale mitte ennam kosta, egga sedda milgi wisil toeks tehha.
Weel ütles kohhus: Agga miks sinna omma lapsele siis mitte peksa ei annud, kui tallitaja käskis? Selle peale ütles Jöemets, et temma omma tast mette ei wöi peksta, sest mullo olla ta sedda teinud, siis jäinud laps selle ülle peast rummalaks. Kohhus ütles: Agga miks sa siis sedda ei üttelnud, kui talletaja käskis peksta anda? Selle peale ei lausunud Juhhan ühti.
Kohhus ütles: Kui se tõssi on, et ta peale pekso rummalaks saab, siis ei panne meie ka mette sedda ta peale, et ta peab peksa sama. Agga et sa üks pääw sedda mitte ei üttelnud, kui lapsele peksta lubbati, waid sure kissaga laimamisse sanno jäggasid; sepärrast maksad sinna walla laeka üks rubl. trahwi. (Tänna maksis wälja.)
Agga sinna, Mihkel Roasto, annad omma lastele nihästi ühhele, kui teisele, kümme hopi witso. Tallitaja silma al andis Mihkel omma lastele selle moistetud trahwi kätte.
Nisamma kümme hopiwitso sai ka weel üks neist – Karel Kaar.
Muud kohtoasja ei olle ennam tännasel kohtopäewal ette tulnud.
Peakohtomees: Jaan Lipp XXX
Körwasmees: Mihkel Piriselg xxx
Körwasmees: Juhhan Mäkki XXX
Kirjutaja: Juh. Kuck
