Jusal, sel 25. Julil 1868 olli Karraskij koggo konna kohhus koon

Leesmitti weski ja maija perrisommanik Grüjer tulli ette, kaiwas: Johan Seme om omme ellajid, 5 lehma, 1 wassik, 6 lam(m)ast, 3 zigga nink 2 hobbest minno ma päle lasknu. Päle selle ollew weel 3 hobbest karan olnu, ja kiik ärra trampnu ja wähherdanu. Kui Seme käest küssiti, es woi temma sedda sallata, enge üttel õige kül ollew. Et häwisiga lepping es sünni, küssiti Grüjeri käest paljos temma kahjo tassomist nõwwap? Grüjer üttel: Minna ei nõwwa ütteki kahjo tassomist, enge sädusse perralist kinni wõtmisse trahwi mes meil enne henda wahhel, üts Rubla sure ja 25 kopp. wäikesse ellaja päält om leppitu. 

Sellepäle andse Seme ülles, et Grüjeri ellajed om olnu temma wiljan ja ma pääl: üts lehm ja säitse lammast omma aijan keswan olnu, üts hobbene koplin nink kats hobbest nidun olnu. Grüjer üttel sedda õige kül ollew nink Johan Seme nõudminne olli leppingo perra ütte modu.

Sellepäle mõist koggokonna kohhus: Johan Seme peap Grüjerile egga lehma ja hobbese eest Rubla ja egga lamba nink zea eest 25 kop. päle selle wassika eest 50 kop ülle kige 12 Rubla 75 kopp. masma. Ja Grüjer peap Semele nisammate: Se om ütte lehma eest 1 Rubla, kolme hobbese eest 3 Rbl. ja säitsme lamba eest 1 Rbl 75 kop ülle kige 5 Rubla 75 kopp. masma; sest et neil henda wahhel häste kül olli leppitu. Ent Johan Seme es olle nüüd omma leppimisse, ei ka koggo konna kohto mõistmissega rahhul, enge nõwwap surembat kohhut.

Wallawannemb J. Tullus

Kirjotaija H. Undritz