Tulli ette Lauri endine perrenaene lesk Marri Uus ja kaebas: Minna ollen omma warra poia Hanso ja Jaani kätte jäganud, et Hans piddi issa toitma, ja toitis surmani ja Jaan piddi mind toitma, agga nüüd ei toida; waid peksab mind pealegi, ja nüüd tahhan minna omma warra, mis ollen annud kätte sada:

Ette tulli poeg Jaan Uus ja tunnistas: Minna ollen keik need asjad sanud.

Emma tunnistas: weel on ta sanud 1 härg, 1 hobbone, 1 sälg ja 35 Rubla raha, 3 sigga ja üks lammas tallega.

Nende peale waidles Jaan wasto, et ta polle neid asjo saanud; waid need lomad on mo omma kaswatud, kui ma perremees ollin ja 10 Rubla ollen ma sanud, agga sedda 25 Rubla polle ma näinud.

Selle peale leppisid nemmad ärra kohto sowimist möda, peale sedda ütles poeg Jaan Minna polle tedda ärra ajanud, waid ta ei tahha mo toito, peksnud ma tedda ei olle waid, kui ta omma wanna innimesse jönni ajab siis ollen tedda keelnud, kui ta sest polle kuulnud waid tülli ikka töstnud, siis ollen neid wahhest hirmoga waigis teinud.

Kohhos agga maenitses emma ja poega möllemid, ja tulletas poeja mele, et ta kohhos polle omma emma hirmotada waid armotada, ja peab ka omma naest waikistama, emma kallalt.

Nendasama peab ka emma ennast hoidma keige pahhanduse eest. Siis läksid, parremad möttes Peas.