PROTOKOLL

Võnnu: Kohtuistungite protokollid (1872)

LeidandmedEAA.1109.1.2
Kaader
110
Daatum21.11.1877
Protokolli number22
Protokolli teema9. Sõim ja vägivald; 12. Vallakohtu asjaajamine ja haldustoimingud
Märkused

Vt kaader 105/106 protokoll 16_9

Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Johan Reinans Kirjutaja
Hans Awik Peakohtumees
Ado Kask Kohtumees
Hans Allik Kohtumees

Essite saab Gustaw Rätsep kaebtus, mis ta 24al Okt. 1877a. No 11 all kaebanud, tühjaks möistetud, sest et ta polle tunnistusse meest toonud, wata prot. 7al Now.

Ja tänna polle jälle toonud, egga issi ka tulnud.

Teiseks sai se assi, mis Gustaw Lii 29al Aug. 1877a. No 9 all kaebas, Juhhan Türnpu peale. Ja wata prot. 12 Sept., mis pole jänud Hans Sicht pärrast. Ja weel 1o Oktobril, kus se assi pitkendatud sai.

Tänna tulli ette tunnistusse mees Hans Sicht ja räkis: Juhhan Türnpu käis seal ja ajas kaks kord möisa härjad ennese heinama pealt ärra, agga se kord Kangro loomad ei olle ta heinamaa peale sanud. Pärrast tulli Türnpu ka meite juure ja ütles Gustawile: Miks sa meie heinama peale omma loomad lassed. Gustaw ütles: Ei olle. Warssi löi ühhe sarrapu keppiga Gustawi wasto Pead, ni et tükid metsa kargasid. Ma ennam ei näinud, ma jooksin hirmoga ärra.

Juhhan Türnpu ajas ikka wasto, et ta ei olla sedda teinud. Möisa härjad ma ajasin ärra.

Kohto otsus: Et Juh. Türnpu ennast tühja süüst lahti wabbandab, on selge, sest esmalt tunnistas: Ma ei ollegi heinamas käinud ja pärrast ütleb ennast käinud ollewad. Teiseks tunnistab: Hans Sicht, et ta on Gustawit löönud. Selle ülle möistab kohhos tedda lööja süüdlaseks. Ja weel sureks süüdlaseks, et ta Pühhapäwal metsas poisa peksma läinud, ja ta peab selle ette trahwi maksma 3 Rubla. 2 Rubla jääb walla laeka ja 1 Rubla Gustaw Liile waewa kannatusseks. Kui se ka olleks olnud, et need lomad olleks heinamas olnud, siis olleks piddanud Türnpu need kinni ajama, ehk perremehele ütlema.

Essite saab Gustaw Rätsep kaebtus, mis ta 24al Okt. 1877a. No 11 all kaebanud, tühjaks möistetud, sest et ta polle tunnistusse meest toonud, wata prot. 7al Now.

Ja tänna polle jälle toonud, egga issi ka tulnud.

Teiseks sai se assi, mis Gustaw Lii 29al Aug. 1877a. No 9 all kaebas, Juhhan Türnpu peale. Ja wata prot. 12 Sept., mis pole jänud Hans Sicht pärrast. Ja weel 1o Oktobril, kus se assi pitkendatud sai.

Tänna tulli ette tunnistusse mees Hans Sicht ja räkis: Juhhan Türnpu käis seal ja ajas kaks kord möisa härjad ennese heinama pealt ärra, agga se kord Kangro loomad ei olle ta heinamaa peale sanud. Pärrast tulli Türnpu ka meite juure ja ütles Gustawile: Miks sa meie heinama peale omma loomad lassed. Gustaw ütles: Ei olle. Warssi löi ühhe sarrapu keppiga Gustawi wasto Pead, ni et tükid metsa kargasid. Ma ennam ei näinud, ma jooksin hirmoga ärra.

Juhhan Türnpu ajas ikka wasto, et ta ei olla sedda teinud. Möisa härjad ma ajasin ärra.

Kohto otsus: Et Juh. Türnpu ennast tühja süüst lahti wabbandab, on selge, sest esmalt tunnistas: Ma ei ollegi heinamas käinud ja pärrast ütleb ennast käinud ollewad. Teiseks tunnistab: Hans Sicht, et ta on Gustawit löönud. Selle ülle möistab kohhos tedda lööja süüdlaseks. Ja weel sureks süüdlaseks, et ta Pühhapäwal metsas poisa peksma läinud, ja ta peab selle ette trahwi maksma 3 Rubla. 2 Rubla jääb walla laeka ja 1 Rubla Gustaw Liile waewa kannatusseks. Kui se ka olleks olnud, et need lomad olleks heinamas olnud, siis olleks piddanud Türnpu need kinni ajama, ehk perremehele ütlema.


TAGASI KUVA MÄRGENDUS