Keiserlikko V. Kihhelkonna Kohtole.

Sel 12. Septembri 1868 olliwa kiik Karraskij walla alnimmitet perrisommanikko Jusa majan koon.

Sai nõu petus, kui wisi kige hõlbsambalt tulle kahjolistele, kui sedda peas johtoma, wois abbi sata.

Kui assi kige nelja kulje poolt olli läbbi kaetu, sis löüti se nõu kigge parremb, sündsamb ja kindmamb nik ka kige kasswolikumb ollew: Egga perremees masse nüüd õkwa 5 Rbl. tulle kassa assotusses sisse, mes eentressi päle pandas, ja nida egga asta järge möda 5 Rbl., seni kui se kappital 1000 Rbl. suur om. 

Kui peas sis keake päle selle leppingo omma maija tulle kahjo läbbi kaotama, sis peap tolle meije perrisommanikku selts 100 Rbl. rahha tullekassast kahjo tassomisses, päle selle 100 jalla ja 100 weitse päiwa abbis andma (ni kui kiik ütte wisi maswa, nida saawa ka kiik ütte wisi abbi olgo suur ehk wäike maija).

Et saggetaste innemiste omma holetusse ja sü läbbi tulle kahjo tullep om nida säetu: Eddimalt saap üts paar mehhi hendide seast wallitsetus, kes egga aasta kõrda pitte, kel kõhn ehk halb ahhi tõmmatas mahha.

Tõiselt ei tohhi keake pirro tullega riht pessa ehk linno harri, ni samma ka muido tullega holetumalt ümbre käwwa, kes selle leppingo wasta teep, kannap ütsinda omma kahjo.

Kolmandalt: Kui peas sis keake melega sedda kurja teggema, kannap ütsinda omma kahjo, nik massap weel päleke 100 Rbl. tullekassa sisse trahwi.

Neljandalt: Egga rehhe pesso ja linno harrimisse man peap omma annuma ehk toriga wessi man ollema.

Wijendalt peap eggan tallon omma tulle kistomisse riista ollema, kige wähhambalt üts tulle pooshaak.

Kuwwendalt: Kui kelgi peas õnnetust johtoma, peap egga perremees wibimatta kige perrega appi tõttama, kes sedda ei te ehk ilm pooshagita om, massap kolm Rbl trahwi.

Säitmendalt: Kes neide säduste wasta pannep, om koggokonna kohtul, lubba sundi üllewannimmitet sädussi täütma.

Om ka terwel walla perremeestel lubba henda meije kassade ülles wõtta, kes kiik neid sädussi lubbap piddada. Se üllenwanni abbi saap wälja antus: Eesmalt kui om ellomaja pallap, se om rehhetarre, kambre ja tarreallone.

Tõiselt: Ait.

Kolmandalt: küün ja laut. Mu hone, san, kodda ehk mes weel muido om, ei puttu tulle kassale middage. Neljandalt saap ellomaja eest, olgo nisuggune kui om, üllewannimmitet abbi täwwellikkult wälja massetus, ent lauda ja aida eest saap nida tassotus, kui ta wäärt om.

Wijendalt: Kui peas mõnni maija pool pallanolt jäma, sis saap se ülle takseritus, ja nida wälja massetus.

Et se lepping kindma jääp, tunnistap egga üts omma nimmega:

                        1., Kokkeri H. Undritz

                        2., Ewerdi Johan Ratnik

                        3., Saarwa Jaan Leppäsoon

                        4., Kakko Tawid Lukkaz

                        5., Kakko Mihkli Raig

                        6., Kosso Hendrik Tillmann

                        7., Karraskij Ado Plado

                        8., Wija  Jaan Mandel

                        9., Jagopetre Taniel Wõsso

                       10., Tinno Jürri Pales

                       11.,  Hilba

                       12., Leesmitti Johann Seem

                       13., Leesmitti

Koggokonna kohhus om sedda leppingot ülle kaenu, ja hääs arwanu:

Pä kohtomees Mihkli Raig   XXX

Abbi kohtomees Jaan Leppasoon  XXX

nisamma  Johan Mandli  XXX

               Wallawannemb  J. Tullus

               Kirjotaja H. Undritz