Saddokülla moisa walla mehhed Juhhan Rantmann, Jaan Tuppits ja Ants Liping olliwad kohto ees ja kaebasiwad, et nendel on Teisipäwa ösel 11/12 s. k. p. nende riide-kangad pleekimise aeast ärra warrastud. Juhhan Rantmannil 55 küinart, Jaan Tuppitsal 15 küinart ja Ants Lippingel 35 küinart. Nüüd on nemmad teadust sanud, et UePõltsama moisa al wäljatulnud soldatid need wargad on olnud, nimmelt Ans Kalmuk ja Jaak Kuk.
Soldatid Anz Kalmuk ja Jaak Kuk toodi kohto ette ja kostsiwad küssimiste peale, et nemmad kahhekeisi need kolm kangast on warrastanud, ja on Hans Reinthali kätte - kes wabbadmees - taggawarraks paigale ja hoida andnud. Müimist ei olle, egga hinna nimmetamist seal jures mitte olnud. Nüüd, kui nemmad on läinuwad nende kangaste järrele, on Hans Reinthal üttelnud, et temma need kangad keik jälle on andnud ühhe teise Wabbadmehhe kätte, nimmega Andres Kongas. Hans Reinthal ei olnud mitte kohto ees, olli haiguse läbbi koddo jänud. Andres Kongas olli kohto ees, ja kostis, et temma kolmapäwa õhtul Hans Reinthali käest on ühhe ainsa kanga, se keskmisse, sanud ilma hinnata. Se kangas ollewa praego külla rukki-wäljal rukki sees. Pallusiwad kaebajad, et omma kangad kätte saaks ja kohhus süidlastega seadust mõda teeks. Sest jaa sellepärrast et se soldat Anz Kalmuk jubba 1845dal aastal warguse pärrast kohto poolt ilma liisuta on soldatiks ärra antud, ja Jaak Kuks, se teine soldat, rängaste wiina joob, wõttsiwad Kohtowannembad nõuks: need soldatid keiserlikko willan eli silla-kohto ette saata, sellepalwega, et nemmad sedda wiisi ärra saaks saetetud, et nemmad eddespiddi mitte ennamb ei saaks selle koggokonnale pahhanduseks ollema. Warguse wastowõtjatte pärrast saab se koggonna kohhus teine kord moistma, kui Hans Reinthel ka saab tullema.
Saddokülla moisa walla mehhed Juhhan Rantmann, Jaan Tuppits ja Ants Liping olliwad kohto ees ja kaebasiwad, et nendel on Teisipäwa ösel 11/12 s. k. p. nende riide-kangad pleekimise aeast ärra warrastud. Juhhan Rantmannil 55 küinart, Jaan Tuppitsal 15 küinart ja Ants Lippingel 35 küinart. Nüüd on nemmad teadust sanud, et UePõltsama moisa al wäljatulnud soldatid need wargad on olnud, nimmelt Ans Kalmuk ja Jaak Kuk.
Soldatid Anz Kalmuk ja Jaak Kuk toodi kohto ette ja kostsiwad küssimiste peale, et nemmad kahhekeisi need kolm kangast on warrastanud, ja on Hans Reinthali kätte - kes wabbadmees - taggawarraks paigale ja hoida andnud. Müimist ei olle, egga hinna nimmetamist seal jures mitte olnud. Nüüd, kui nemmad on läinuwad nende kangaste järrele, on Hans Reinthal üttelnud, et temma need kangad keik jälle on andnud ühhe teise Wabbadmehhe kätte, nimmega Andres Kongas. Hans Reinthal ei olnud mitte kohto ees, olli haiguse läbbi koddo jänud. Andres Kongas olli kohto ees, ja kostis, et temma kolmapäwa õhtul Hans Reinthali käest on ühhe ainsa kanga, se keskmisse, sanud ilma hinnata. Se kangas ollewa praego külla rukki-wäljal rukki sees. Pallusiwad kaebajad, et omma kangad kätte saaks ja kohhus süidlastega seadust mõda teeks. Sest jaa sellepärrast et se soldat Anz Kalmuk jubba 1845dal aastal warguse pärrast kohto poolt ilma liisuta on soldatiks ärra antud, ja Jaak Kuks, se teine soldat, rängaste wiina joob, wõttsiwad Kohtowannembad nõuks: need soldatid keiserlikko willan eli silla-kohto ette saata, sellepalwega, et nemmad sedda wiisi ärra saaks saetetud, et nemmad eddespiddi mitte ennamb ei saaks selle koggokonnale pahhanduseks ollema. Warguse wastowõtjatte pärrast saab se koggonna kohhus teine kord moistma, kui Hans Reinthel ka saab tullema.
