Ette tuli Wönnust Mart Kii naene Anu ja kaebas: Mina tulin Hapsalust, ja Juurika kõrtsust edasi tulles olli maantee peal üks mees pitkale ja minu hobune ei tahtnud mööda minna, siis hüüdsin teda mittu korda. Wiimaks tõusis ta maast üles, pani müts pähe ja ma palusin et ta pidi natuke kõrwa minema, et ma mööda peaseks, sest et mull noor hobone oli. Siis tuli ta minu ree peale ja tahtis need kolm tööd teha; hoorata ja siis ta otsis mu taskust kas pidi raha olema, ja siis ptles ta: Ma tahan su ära tappa. Ta wöttis mu pea oma kaendla ja pigistas mu pead nii kinni et ta mind pidi äralämmatama. Wiimaks ei saanud ta mulle ommetegi midagi teha ja tulime nenda edasi üks wersta maad, kunni Adu Siht maja juure, siis jäi ta maha. Adu Sicht poeg Kaarel läks siis ja tõi mu mütsi maantee pealt ära, mis oli maha jäenud. Ja siis laksid Juurika körtsu kuulama kes ta pidi olema. Ja oli teada saadud et see pidada Uuemöisa walla mees Mihkel Lihula olema olnud. Ja nüüd sain ma nii haigeks selle järele, et mull krambid peale käiwad.

Ette tuli Uuemõisa walla mees Mihkel Lihula ja ütles: Mina ei ole seda naest mitte näinud. Nigula Mardi ree peal ma olin ja need lükkasid mind maha ja seal maas ma olin nii kaua kui külm kinni hakkas, siis töusin maast üles ja läksin wana Jõgeda kõrtsu ja olin ööse seal.

Kohus jäeb poolele ja tulewad selle asja tunnistuseks Willem Selg, Juhan Selg, Mart Härja, Hans Westmann ja Adu Jöeg kahe nädala pärast.

Kohtuwanem: Jüri Soone

Körwasmees Jüri Naab Mihkel Kelt

Kirjotaja: J Reinans <allkiri>