PROTOKOLL

Võnnu: Kohtuistungite protokollid (1879-1888)

LeidandmedEAA.1109.1.3
Kaader
23
24
Daatum24.08.1881
Protokolli number13_4
Protokolli teema5. Kahjutasu
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Jüri Soone Peakohtumees
Jüri Naab Kohtumees
Willem Kelt Kohtumees
J. Klanmann Kirjutaja

Ette tuli Hapsalust Amalie Jürgens ja tunnistas kohtu ees nõndawiisi: Meie wiisime minewa kewade omad lambad Wõnnu walla Juurika Rehe peresse nende karjasma peale suiks sööma ja nad wõtsid neid wastu. ja enne Jaanipäewa sai seal üks meie lammastest postipöisest surnuks söidetud maante peal, aga Rehe inimesed ei tulnud seda meile mitte ütlema enne kui kolme päewa pärast, ja kui nemad siis meile tulid ütlema et lammas surnud ei rääkinud nemad meile tõtt mis moodi lammas oli ära surnud, waid waletasid ja wabandasid seda üteldes: Teie üks lamms on meil äkkitse ära surnud ja meie oleme teda nahaga tükkis maha matnud. Sai teadaandia ära läinud, siis jäime seda asja järele mõtlema ja läksime uueste Rehe peresse seda asja järele kuulama, mis moodi see õnnetus juhtunud. Aga kui ma nende kawalusest pisut aru sain siis nõudsin ma seda kohta näha saada kuhu nemad teda olid matnud. Aga nemad wastasid: Kes sulle raipe hauda tuleb näitama. Ega saanudgi koht näidatud. Wiimaks ütles peremees, kes selle õnnetuse juhtumise ajal kodunt ära oli, meie naesed olid lamba naha pealt ärawõtnud ja pakkus seda mulle tagasi aga ma ei wõtnud, waid tahtsin seda asja kohtusse anda, sest et naad lambad truiste ei ole karjanud, ega õigel ajal lamba surma teada ei annud, ja miks nad seda wabandasid.

Ette tulli Juurika Rehe pere rentnik Juri Uussild ja ütles: Mina ei ole need lambad küll tahtnud wastu wõtta meile sööma, aga et ta wäga mu peale käis ja mind palus, siis jäid nemad ommeti meie lammaste juure. Aga et see õnnetus meil on juhtunud ja et lammastel ajal karjast taga ei olnud siis pean seda kahju kandma ja maksma mis kohus peale paneb.

Kohtuotsus.

Et Amaalie poolwägise omad lambad sinna jättis ilma kauplemata oli temal sest süüd. Ja et Juurika Rehel walet rääkisid lamba omanikul ja temale õigel ajal lamba surmast teada annud, ning et nemad lambad pärast päewal loojat karjasmaa peal hooletuse sisse olid jätnud kus õnnetus sündis, sest oli Rehe rahwal süü. Ja et se õnnetuse asi oli, siis mõistis kohus kahju pooleks. Lammas sai 4 Rubla 65 kop. hinna allarwotud. Lamba omanik pidi pool kahju kandma ja Rehe Jüri Uussild pidi raha lamba omanikul maksma. Nõnda sai siis mõistetud, et Jüri Uussild pid Amalie Jürgensele 2 rbl. ja surnud lamba nahk kahju kannatusseks tagasi maksma. (Taidetud sellsamal päewal) Aga Amalie Jürgens pidi Jüri Uussildile 50 kop kolme nädali aja kümne lamba karjamise eest maksma. (Kaa täidetud)

Peawanem: Jüri Soone

Körwamehed Jüri Naab Mihkel Kelt

Kirjutaja: J Klanmann <allkiri>

Ette tuli Hapsalust Amalie Jürgens ja tunnistas kohtu ees nõndawiisi: Meie wiisime minewa kewade omad lambad Wõnnu walla Juurika Rehe peresse nende karjasma peale suiks sööma ja nad wõtsid neid wastu. ja enne Jaanipäewa sai seal üks meie lammastest postipöisest surnuks söidetud maante peal, aga Rehe inimesed ei tulnud seda meile mitte ütlema enne kui kolme päewa pärast, ja kui nemad siis meile tulid ütlema et lammas surnud ei rääkinud nemad meile tõtt mis moodi lammas oli ära surnud, waid waletasid ja wabandasid seda üteldes: Teie üks lamms on meil äkkitse ära surnud ja meie oleme teda nahaga tükkis maha matnud. Sai teadaandia ära läinud, siis jäime seda asja järele mõtlema ja läksime uueste Rehe peresse seda asja järele kuulama, mis moodi see õnnetus juhtunud. Aga kui ma nende kawalusest pisut aru sain siis nõudsin ma seda kohta näha saada kuhu nemad teda olid matnud. Aga nemad wastasid: Kes sulle raipe hauda tuleb näitama. Ega saanudgi koht näidatud. Wiimaks ütles peremees, kes selle õnnetuse juhtumise ajal kodunt ära oli, meie naesed olid lamba naha pealt ärawõtnud ja pakkus seda mulle tagasi aga ma ei wõtnud, waid tahtsin seda asja kohtusse anda, sest et naad lambad truiste ei ole karjanud, ega õigel ajal lamba surma teada ei annud, ja miks nad seda wabandasid.

Ette tulli Juurika Rehe pere rentnik Juri Uussild ja ütles: Mina ei ole need lambad küll tahtnud wastu wõtta meile sööma, aga et ta wäga mu peale käis ja mind palus, siis jäid nemad ommeti meie lammaste juure. Aga et see õnnetus meil on juhtunud ja et lammastel ajal karjast taga ei olnud siis pean seda kahju kandma ja maksma mis kohus peale paneb.

Kohtuotsus.

Et Amaalie poolwägise omad lambad sinna jättis ilma kauplemata oli temal sest süüd. Ja et Juurika Rehel walet rääkisid lamba omanikul ja temale õigel ajal lamba surmast teada annud, ning et nemad lambad pärast päewal loojat karjasmaa peal hooletuse sisse olid jätnud kus õnnetus sündis, sest oli Rehe rahwal süü. Ja et se õnnetuse asi oli, siis mõistis kohus kahju pooleks. Lammas sai 4 Rubla 65 kop. hinna allarwotud. Lamba omanik pidi pool kahju kandma ja Rehe Jüri Uussild pidi raha lamba omanikul maksma. Nõnda sai siis mõistetud, et Jüri Uussild pid Amalie Jürgensele 2 rbl. ja surnud lamba nahk kahju kannatusseks tagasi maksma. (Taidetud sellsamal päewal) Aga Amalie Jürgens pidi Jüri Uussildile 50 kop kolme nädali aja kümne lamba karjamise eest maksma. (Kaa täidetud)

Peawanem: Jüri Soone

Körwamehed Jüri Naab Mihkel Kelt

Kirjutaja: J Klanmann <allkiri>


TAGASI KUVA MÄRGENDUS