Ette tuli Nööri koha rentnik Mihkel Tikerberg ja tunnistas kohtu ees nõnda wiisi: Minu heinakuhjast soost on üks koorm heinu warastud ja üks sam kuhjast eemal oli tulease mis arwatakse warga tehtud olewat. Ja metsawaht olla ühe ööse kaks Hapsalu linna woorimeest nimelt Willem Lahe ja Kusta Liiwa heina kuhja juurest hoostega kinni wõtnud wist on nemad seda warastanud. Aga et mina omast ilma ei taha jäeda, siis annan seda kohtusse,
Ette kutsuti Willem Lahe see tunnistas: Metsawaht oli teise päewa enne Hapsalu wana sadamas minuga seltsis tööl ja kutsus meid ise ööseks sinna oma heina hädala peale hobusid söötma nende sõnadega: Mull on kodu suur heinama hädalas tulge õhtu sinna minu heinamaa peale hobusid söötma, sest ma ütlesin tema wastu et mu heinad olid otsas ja küsisin tema käest heinu osta. Õhtu lläksin ma oma seltsimehega sinna ja sõitsime esmalt kuhjast mööda, aga et tüma maa wastu tuli pöörasime meie ümber, läksime kuhja juure ja wõtsime hobused eest ära, siis tuli heinamaa waht meite juure teretas ja küsis, mis asjamehed teie olete ja mina wastasin: Meie tulime selle asja pärast, mis sa ise heile rääkisid s.o. hobusid söötma. Siis ma küsin ta käest: Kas sa siis anad luba meil hobusid eest ärawõtta. Selle peale ta ütles: Siin ei ole mitte hobusi söödu koht minge natukest tee kõrwast eemal alla metsa poole; ja meie läksime siis wõttis põõsast ühe kase kaika kätte ja ütles: Kas silm ehk kulm, aga teie mu kaest enam ei pääse. Siis hakkasime meie hobusid ette panema, aga tema wöttis mu seltsimehe hobune käest ära ja siis teda ööse tallitaja juure. Heina meie küll mitte ei ole wõtnud ega tea ma kaa lõke tegemisest ühtegi.
Ette tulli Kustaw Liiwa ja ütles: Muud ma ei tea: Willem Lahe kutsus mind oma kaasa hobusid söötma ja ütles et heinamaawaht olla ise teda kutsunud, ja ma läksin temaga ja kui meie ühe kuhja juure saime siis tuli metsawaht meite juure ja küsis meite käest: Missa asjamehes teie olete? Ja Willem Lahe wastas temale: Kas sa ei tea? meie tulime su oma üteluse peale hobusid söötma. Pärast sai tema ühe kase kaika kätte ja ütles meite wastu ähwardades: Kas silm sõi kulm, aga teie mu käest ename ei pease, siis wõttis ta mu hobuse looga ära ja wiis teda metsa, aga Willem Lahe hakkas minema ja kui ma rihmaga oma hobuse olin jälle ette sidunud tuli metsawaht uueste mu juure, wõttis hobune mu käest ära ja wiis teda ööse tallitaja juure. Siis läksin ma metsa wahi majasse, aga kui tema tallitaja juurest kodu tuli siis tahtsin ma hobust kätte saada ja et ma ise tallitaja juure ei osanud minna siis maksin ma metsawahil 25 kop. see eest et ta tuli mind juhatama.
Siis kutsuti ette heinamaa wahti Willem Lii, see tunnistas kohtu ees nõndawiisi: Ma olin oma naesega heinamaa wahtis, selle warastud ja katkise kuhjo juures. Siis kuulis mu naene et üks sõidu mürin tuli ja ma ütlesin oma naesele: Lähme seia põõsaste warjul, et kui nemad ligemale tulewad, meie näha saa, kes need on. Siis nägin et kaks meest tulid hobuste ja wankritega, söitsid esmalt katkise kuhjast natuke mööda, siis pöörasi kuhja juure tagasi ja wõtsid hobusid eest ära. Siis ma läksin nende juure ja küsisin nende käest mis mehed teie olete, kus teie lähete? Nemad ütlesid: Meie tulime seia hobusid söötma, sest linna karjas maa on wäga kuum. Kui nemad äratahtsid minna, wõtsin ma ühe kase kaika kätte ja ütlesin: Kas silm või kulm aga teie mu käest enam ei pease. Siis hakkasid nemad hobusid ette panema. Willem Lahe sai ruttem oma hobusid ette, seepärast wõtsin ma Kustas Liiwa käest hobune ära ja wiisin teda tallitaja juure. Mina ei ole selle nädalis, kui see asi sündis mitte Hapsalu tööle saanud, see pärast ma ei tunne seda juttu et ma olen ise neid kutsunud sinna hobosid söötma, see on töeste wale.
Siis ütles Willem Lahe ensel tunnistus olewad selle peal et heinamaawaht olla ise teda sinna kutsunud.
Siis kutsuti ette Willem Lahe tunnistusmees Hans Paesüld Hapsalust, see tunnistas kohtu ees nõnda: Meie olime seltsis Willem Lahega Hapsalu wana sadamas tööl ja Heinamaa waht Willem Lii oli ka meite seltsis. Siis ütles Willem Lahe: Ei tea kust ma pean heinu saama mu hobuse heinad on otsas ja ütles metsawahile Willem too mulle kottu heinu üks kotti täis ja metsawaht lubas tuua.
Siis ütles metsawaht: Mull on kodu hea suur heinama hädalas, Tulge mõlemad sinna hobusid söötma minu heinamaa peal. Siis ütlesin mina metsawahi wastu: Mull ei ole aega, aga tema ütles anna hobune mu kätte, ma wiin teda sinna, aga ma ei annud.
Kohtu otsus.
Et Willem Lahe ja tema tunnistusmees küll tunnistasid et metsawaht ise olla neid sinna kutsunud, ei julgenud kohus siiski seda tunnistust mitte uskuda; arwates et metsawaht mitte nii rumal ei olnud, sest seda tehes oleks metsawaht ise meelega oma pea paela sisse pistnud ja süüaluseks saanud.
Aga et Willem Lahe oma seltsimehega nii selgeste selle katkise kuhja alla oskasid on arwata et nemad süüalused on ja et Willem Lahe ehk enne on käinud sealt heinu wiimas. Sest et metsawaht neid sealt katkise juhja alt oli kinni wõtnud mõistis kohus kõik seda wargust Willem Lahe süüks. Seepärast peab Willem Lahe kuhja omanikule 6 rubla kahju kannatuseks maksma ja peale selle 3 rubla lõke tegemise eest walla laeka. Kustaw Liiwa jäeb seepärast trahwimata sest et ta ei teadnud et Willem Lahel Luba ei olnud sinna minna hobust söötma, waid et ta waletas ja teist walega meelitas.
Pea kohtumees: Jüri Soone
Körwamehed Jüri Naab Mihkel Kelt
Kirjutaja: J Klanmann <allkiri>
Täna täidetud ka
Ette tuli Nööri koha rentnik Mihkel Tikerberg ja tunnistas kohtu ees nõnda wiisi: Minu heinakuhjast soost on üks koorm heinu warastud ja üks sam kuhjast eemal oli tulease mis arwatakse warga tehtud olewat. Ja metsawaht olla ühe ööse kaks Hapsalu linna woorimeest nimelt Willem Lahe ja Kusta Liiwa heina kuhja juurest hoostega kinni wõtnud wist on nemad seda warastanud. Aga et mina omast ilma ei taha jäeda, siis annan seda kohtusse,
Ette kutsuti Willem Lahe see tunnistas: Metsawaht oli teise päewa enne Hapsalu wana sadamas minuga seltsis tööl ja kutsus meid ise ööseks sinna oma heina hädala peale hobusid söötma nende sõnadega: Mull on kodu suur heinama hädalas tulge õhtu sinna minu heinamaa peale hobusid söötma, sest ma ütlesin tema wastu et mu heinad olid otsas ja küsisin tema käest heinu osta. Õhtu lläksin ma oma seltsimehega sinna ja sõitsime esmalt kuhjast mööda, aga et tüma maa wastu tuli pöörasime meie ümber, läksime kuhja juure ja wõtsime hobused eest ära, siis tuli heinamaa waht meite juure teretas ja küsis, mis asjamehed teie olete ja mina wastasin: Meie tulime selle asja pärast, mis sa ise heile rääkisid s.o. hobusid söötma. Siis ma küsin ta käest: Kas sa siis anad luba meil hobusid eest ärawõtta. Selle peale ta ütles: Siin ei ole mitte hobusi söödu koht minge natukest tee kõrwast eemal alla metsa poole; ja meie läksime siis wõttis põõsast ühe kase kaika kätte ja ütles: Kas silm ehk kulm, aga teie mu kaest enam ei pääse. Siis hakkasime meie hobusid ette panema, aga tema wöttis mu seltsimehe hobune käest ära ja siis teda ööse tallitaja juure. Heina meie küll mitte ei ole wõtnud ega tea ma kaa lõke tegemisest ühtegi.
Ette tulli Kustaw Liiwa ja ütles: Muud ma ei tea: Willem Lahe kutsus mind oma kaasa hobusid söötma ja ütles et heinamaawaht olla ise teda kutsunud, ja ma läksin temaga ja kui meie ühe kuhja juure saime siis tuli metsawaht meite juure ja küsis meite käest: Missa asjamehes teie olete? Ja Willem Lahe wastas temale: Kas sa ei tea? meie tulime su oma üteluse peale hobusid söötma. Pärast sai tema ühe kase kaika kätte ja ütles meite wastu ähwardades: Kas silm sõi kulm, aga teie mu käest ename ei pease, siis wõttis ta mu hobuse looga ära ja wiis teda metsa, aga Willem Lahe hakkas minema ja kui ma rihmaga oma hobuse olin jälle ette sidunud tuli metsawaht uueste mu juure, wõttis hobune mu käest ära ja wiis teda ööse tallitaja juure. Siis läksin ma metsa wahi majasse, aga kui tema tallitaja juurest kodu tuli siis tahtsin ma hobust kätte saada ja et ma ise tallitaja juure ei osanud minna siis maksin ma metsawahil 25 kop. see eest et ta tuli mind juhatama.
Siis kutsuti ette heinamaa wahti Willem Lii, see tunnistas kohtu ees nõndawiisi: Ma olin oma naesega heinamaa wahtis, selle warastud ja katkise kuhjo juures. Siis kuulis mu naene et üks sõidu mürin tuli ja ma ütlesin oma naesele: Lähme seia põõsaste warjul, et kui nemad ligemale tulewad, meie näha saa, kes need on. Siis nägin et kaks meest tulid hobuste ja wankritega, söitsid esmalt katkise kuhjast natuke mööda, siis pöörasi kuhja juure tagasi ja wõtsid hobusid eest ära. Siis ma läksin nende juure ja küsisin nende käest mis mehed teie olete, kus teie lähete? Nemad ütlesid: Meie tulime seia hobusid söötma, sest linna karjas maa on wäga kuum. Kui nemad äratahtsid minna, wõtsin ma ühe kase kaika kätte ja ütlesin: Kas silm või kulm aga teie mu käest enam ei pease. Siis hakkasid nemad hobusid ette panema. Willem Lahe sai ruttem oma hobusid ette, seepärast wõtsin ma Kustas Liiwa käest hobune ära ja wiisin teda tallitaja juure. Mina ei ole selle nädalis, kui see asi sündis mitte Hapsalu tööle saanud, see pärast ma ei tunne seda juttu et ma olen ise neid kutsunud sinna hobosid söötma, see on töeste wale.
Siis ütles Willem Lahe ensel tunnistus olewad selle peal et heinamaawaht olla ise teda sinna kutsunud.
Siis kutsuti ette Willem Lahe tunnistusmees Hans Paesüld Hapsalust, see tunnistas kohtu ees nõnda: Meie olime seltsis Willem Lahega Hapsalu wana sadamas tööl ja Heinamaa waht Willem Lii oli ka meite seltsis. Siis ütles Willem Lahe: Ei tea kust ma pean heinu saama mu hobuse heinad on otsas ja ütles metsawahile Willem too mulle kottu heinu üks kotti täis ja metsawaht lubas tuua.
Siis ütles metsawaht: Mull on kodu hea suur heinama hädalas, Tulge mõlemad sinna hobusid söötma minu heinamaa peal. Siis ütlesin mina metsawahi wastu: Mull ei ole aega, aga tema ütles anna hobune mu kätte, ma wiin teda sinna, aga ma ei annud.
Kohtu otsus.
Et Willem Lahe ja tema tunnistusmees küll tunnistasid et metsawaht ise olla neid sinna kutsunud, ei julgenud kohus siiski seda tunnistust mitte uskuda; arwates et metsawaht mitte nii rumal ei olnud, sest seda tehes oleks metsawaht ise meelega oma pea paela sisse pistnud ja süüaluseks saanud.
Aga et Willem Lahe oma seltsimehega nii selgeste selle katkise kuhja alla oskasid on arwata et nemad süüalused on ja et Willem Lahe ehk enne on käinud sealt heinu wiimas. Sest et metsawaht neid sealt katkise juhja alt oli kinni wõtnud mõistis kohus kõik seda wargust Willem Lahe süüks. Seepärast peab Willem Lahe kuhja omanikule 6 rubla kahju kannatuseks maksma ja peale selle 3 rubla lõke tegemise eest walla laeka. Kustaw Liiwa jäeb seepärast trahwimata sest et ta ei teadnud et Willem Lahel Luba ei olnud sinna minna hobust söötma, waid et ta waletas ja teist walega meelitas.
Pea kohtumees: Jüri Soone
Körwamehed Jüri Naab Mihkel Kelt
Kirjutaja: J Klanmann <allkiri>
Täna täidetud ka
