§ 1.

Palla mõisawalitsus rendib se Palla mõisa Tuhha wesi-weski  neie maadega, mis 1885 aastal maamõtja läbbi sinna jurde mõedetud said nimmelt 2 Taadrit 9 87/112 krossi kuus (6) järestikude aastaseks se on 23 Aprillist 1890 kunni 1896 Hindrik Hornile erra ja maksab rentnik aastast 211 rubl. kirjuta:/: kakssada üksteiskümme rubl. hõb. rahha nimmelt pool rent eenmaksetawal  wiisil

 ette 1 Aprillil teine pool 1 Oktobril igga aasta.

                                                                                                § 2.

Rentnik lubbab keik parandamised mis weski sees wai wäljas poolt juhtuwad, nii kui ka tammi man oma kuluga erratehha, ja ei saa temale mõisa poolt muid kui palgid ja lawad antud. Koerwalised

hooned peab rentnik sama oma kulluga parandama. Kiwid peab rentnik ka oma poolt uwendada, ja saab temale igga tolli eest mis newat kullunut on renti koha erraandmise ajal 2 (kaks) rubl. maksta. Niisamuti saab temale kui ta peaks uwet kiwit weskile säeda igga tolli eest, mis nemad jämedamat on, 2/kaks/ rubl. tasumist maksetud, kui wälja lähhab. Uwet ehhitused se korral kui parandamine wõimatu on, kannab errarentja walitsus. 1 paar  kiwwit 43 tolli lai paksut 19½ tolli ja 15 tolli, 1 paar 37 tolli lai paksus 12½ tolli ja 8 tolli.

                                                                                                 § 3.

Nelli nädalat enne ja nelli nädalat peale Jaani päewa, peawat tammi werrawat lahti seisma ja wett maha lastud olema, et ligistiko einamaadel kahjo ei sünniks.

                                                                                                 § 4.

Kautsioniks maksis rentnik 100/sadda/ rubla kelle eest mõisawalitsus temale 5/wiis/ protsent aastas maksab. Se kaution ei wõi rentnik enne wälja nõuda ku kõik ausasti peale kontrahi lõpmist ja kohha erraandmist mõisa walitsuse poolt ehk  wastse rentniku poolt wasta wõetud on.

                                                                                                  § 5.

Sedda kontrahti wõib rentnik igga aasta üles ütelda kui Jakobi päewal enne erraminekut koggukonna kohtu ees sedda nimetab.

                                                                                                  § 6.

Need § 1 nimetud weski maad saab rentnik hean seisusen sõnniku poolt, ja ei õlgi egga heina egga põhku ehk sõnnikut sealt erratallitama. Igga aasta kattab tema kolmas jaggu maad sõnnikuga, kõige wähemb 15 koormad wakkamaa pealt.

                                                                                    Ellomajade seisus:

1.) Weski maja puu sindli kattuse all ja lawwadega erralöödutwoderdut, hean korran. Weskil on kahhed jahwatuse kiwwid. Kõik raud werk ja sisimine werk mõisa oma.

2.) tamm üsna uus 1889 aastal ehhitud. Mölder peab tedda igga aasta tõrwama, kus tõrwatud enne olli.

3.) Kaks heina küin, õlle kattuse all (2 tükki)

4.) üks saun kiwwi kattusse all. 

5.) üks kodda kiwwi kattusse all.

                 Hindrik Horni allkiri. 

Kohtu attestat niisama kui Protokoll N:7.