Palla mõisaherra ja selle Kokkora walda liige Karel Wilde wahel sai tännasel päewal järgmine lepping tehtud:
§ 1.
Palla mõisa herra annab Karel Wildele ühhest aastast se on 23 Aprillist 1892 kuini sinna 1893, 12 wakkaall põllumaad Palla mõisa karjamõisast prukida, kust mõisa walitseja juhhatab, nimmelt 4 wakkaall rükki orased 4 wakkaall tõugu jaost ja 4 wakkaall kessa, kuhhu tema suwel sõnnikut panneb teis jaggu ja rükki semnega kõrra wiisi teis külwab. Kus tõug willi seisis peab tema sügisel, saksamaa adraga üleskünda. Peale selle saawat temale 9½ wakkaall heinamaad antud mis ta omale niitab. Tema korter jäeb endine Kukke asemel ja wõib tema kah selle aija pruukida, mis mõisa wäljades üle jäi. Kukke asse honet peab tema kõrra perrast alles oita, nii ka aial mis seal on, ja ei tohi õlgi egga heinu egga sõnnikut, mis tema mõisa maadest sai erra müija ehk erratallitama wait jäegu kõik sinna platsi ja sagu ellajadel erra söedetud. Temma saab aastast 2/kaks/ süld puid 6 jallalist 3/4 arschina pikkat ja 6 (kuus) süld haggu. Erramineko aijal peab temma agga 2 süld puid sinna kohta järrel jätta.
§ 2.
Selle eest maksab Karel Wilde aastas mõisale 46 rubl. 80 kop. ja lõikab mõisale ja panneb kuhja ilma hinnata mõisawalitseja käsu peal 12 wakkaall heinamaad, 4(nelli) wakkamaad rukkit, 4 (nelli) wakkaall odrat ja 4 /nelli/
wakkaall kaerad ehk wikkit.
§ 3.
Kui Karel Wilde ei peaks nimetud aijal oma maksu maksta ehk orjust orjama, ehk oma karja keeltud koha peal söötma, ehk mõisa põlludel kahju teggema ehk mõisa ehk mun hinnimeste krahmi warrastama siis on se kontraht kohhe katski, ja on mõisal lubba tedda kohhe kohhast wälja saata ilma et tema wõiks kahjo tasumist nõuda.
§ 4.
Kui Karel Wilde peaks ennast nende maade ehk temmast prugitud honetest kullutama ei wõi tema selle eest mõisa herra poolt mingi tasumist nõudma.
Karel Wilde allkiri.
Kohtu attestat niisama kui Protokoll N: 7.
Palla mõisaherra ja selle Kokkora walda liige Karel Wilde wahel sai tännasel päewal järgmine lepping tehtud:
§ 1.
Palla mõisa herra annab Karel Wildele ühhest aastast se on 23 Aprillist 1892 kuini sinna 1893, 12 wakkaall põllumaad Palla mõisa karjamõisast prukida, kust mõisa walitseja juhhatab, nimmelt 4 wakkaall rükki orased 4 wakkaall tõugu jaost ja 4 wakkaall kessa, kuhhu tema suwel sõnnikut panneb teis jaggu ja rükki semnega kõrra wiisi teis külwab. Kus tõug willi seisis peab tema sügisel, saksamaa adraga üleskünda. Peale selle saawat temale 9½ wakkaall heinamaad antud mis ta omale niitab. Tema korter jäeb endine Kukke asemel ja wõib tema kah selle aija pruukida, mis mõisa wäljades üle jäi. Kukke asse honet peab tema kõrra perrast alles oita, nii ka aial mis seal on, ja ei tohi õlgi egga heinu egga sõnnikut, mis tema mõisa maadest sai erra müija ehk erratallitama wait jäegu kõik sinna platsi ja sagu ellajadel erra söedetud. Temma saab aastast 2/kaks/ süld puid 6 jallalist 3/4 arschina pikkat ja 6 (kuus) süld haggu. Erramineko aijal peab temma agga 2 süld puid sinna kohta järrel jätta.
§ 2.
Selle eest maksab Karel Wilde aastas mõisale 46 rubl. 80 kop. ja lõikab mõisale ja panneb kuhja ilma hinnata mõisawalitseja käsu peal 12 wakkaall heinamaad, 4(nelli) wakkamaad rukkit, 4 (nelli) wakkaall odrat ja 4 /nelli/
wakkaall kaerad ehk wikkit.
§ 3.
Kui Karel Wilde ei peaks nimetud aijal oma maksu maksta ehk orjust orjama, ehk oma karja keeltud koha peal söötma, ehk mõisa põlludel kahju teggema ehk mõisa ehk mun hinnimeste krahmi warrastama siis on se kontraht kohhe katski, ja on mõisal lubba tedda kohhe kohhast wälja saata ilma et tema wõiks kahjo tasumist nõuda.
§ 4.
Kui Karel Wilde peaks ennast nende maade ehk temmast prugitud honetest kullutama ei wõi tema selle eest mõisa herra poolt mingi tasumist nõudma.
Karel Wilde allkiri.
Kohtu attestat niisama kui Protokoll N: 7.
