Eenkontraht. Palla walla hingekirjas seisaw Jaan Oksa ja selle sama walla hingekirjas seisaw Paul Rätseppa tegiwad enda wahel tänasel pääwal järgmine lepping.
§ 1.
Jaan Oksa müüb oma Palla wallas N: 36 all seisaw ja 1872 aastal omale päriseks ostetud Andrese talu, kelle üle kaubakontraht Keiserliku Tartu Kreikohtu sai 5. Januaril 1873 aastal N:2441 all
kinnitetud ja mis wakku raamatu järel 1 taadrit 79 83/112 krossi suur on-Paul Rätseppale igaweseks päriseks selle summa 2000 kirjuta /:kakstuhhat:/ rubla hõbbe raha eest.
§ 2.
Pääle selle kauba hinna 2000 rbl. peab ostja weel müüjale wälja maksma see kuni 17. Aprillini 1892 Andrese N:36 talu jaost korjatud kreditkassa wõla wahendamise raha (Tilgnugifond) mis
umbes 480 kirjuta/: nelisadda kaheksakümmend:/ rbl. suur saab olema.
§ 3.
Seda kauba summa tasub ostja järgmisel wiisil:
1.) Tema wõttab oma pääle see kreditkassa wõlg mis Andrese N: 36 tallule müümise ajal 1873mal aastal anti, keige puudmistega, mis esimine kauba kontrahtil seiswad, nii kui kreditkassa seadus nõuab, ja on see wõlg suur /: üheksasadda:/ rubla 900 rbl.
2.) Tema lubab Palla mõisa härrale ehk tema pärijatel kuni 6. Aprillini 1892 mõisa wõlast, mis müüjal praegu weel maksmata on osalt wälja maksta /: nelisadda:/ rubla 400 rbl.
3.) Tema maksis juba müüjale, kes selle eeskontrahi allakirjutamisega selle üle kwiterib et ta kätte sai/: kaheksakümmet:) rubla 80 rbl.
4.) Tema lubab nii pea kui Andrese N: 36 talu temale päriseks mõisteti praeguse Palla mõisa pärishärrale Aleksander von Strykil ehk selle pärijatel üks seaduslikul ja õigel Latus 1380 rubl wiisil Andresse N: 36 talu peal ingrosseritud wõlakiri(:Obligation:) anda, kellel esimene kinnitus peab kreditkassa wõlla peale saama, ja kelle eest intressid 6/: kuus:/ protsenti arwu järel aastas, ostja peab poole aasta wiisi, see on 1. Oktobrist 1892 alustades iga 1 Oktobril ja 1. Aprillil a
3/:kolm:) protsent, Palla mõisa härrale, ehk kelle käes see obligatsion peaks õigusega olema, õigel wiisil ära maksa ja see obligatsion ehk sula raha kõige hiljem 23. Aprillil 1903 puhta rahaga ära maksta. Selle wõlakirja suurus saab olema/: kolmsadda:/ rubl 300 rubl.
5.) Tema annab müüjale üks wõlakiri (: Obligatsion) niisama heaste Andrese talu peale ingrosseritud kelle kinnitus kohe selle wõla järel, mis punkt 4 nimetab, saab olema, ja kelle eest ostja peab
aastas 5(wiis) protsent maksma, nimelt 23. Oktobril 1892 alustades poole aasta maksu wiisil, see on igga 23. Oktobril ja 23. Aprillil a 2½ (kaksükspool:) protsent; See wõlakiri ehk sula raha peab kõige hiljem 23. Aprillil 1904 aastal puhta rahaga saama ära maksetud ja saab tema suur olema/kolmsadda kakskümmend:/rubl.320 rubl. mil wiisil siis see eennimetud kauba Summa 2000 rubl.
ära tasutud oleks.
§ 4.
Kui ostjal ei peaks wõimalik olla seda kreditkassa wõla wähendamise raha kuni 23. Aprillini 1892, kedas § 2 nimetab umbes 480 rubl./: nelisada kaheksa kümmend:/ rubl. müüjale wälja maksa, annab tema selle üle müüjale üks wõlakiri ja saab see raha selle § 3 punkt 5 all nimetud wõlaga ühendatud ja üle keige 800/: kaheksasada:/ rubl. üks wõla kiri antud, selle põhja pääl, mis § 3 punkt 5 loeb. Selle juures peab aga tähele panema, et kui see kreditkassa wõla wähendamise raha 17. Aprillil 1892 aastal suurem ehk wähem peaks olema kui see § 2 loeb, et siis see wõlakiri selle järel ehk suurem ehk wäiksem jääb.
§ 5.
Ostja lubab selle oma wõlakirjale, mis tema härra Aleksander von Strykile saab andma (:§ 3 pkt. 4:) ka lasta ülestähentada, et kui intressid säätud ajal maksetud ei saa, et siis Stryki ehk tema pärijatel õigus on, seda wõlga ka enne §3 punkt 4 nimetud termini üles ütelda ja sula raha wäljamaksmist nõuda.
§ 6.
Ostjal on luba seda tema ostetud talu igal ajal tõiste ostjate kätte äramüüa, aga enne kui särane kaup tehakse peab mõisa wõlg nii kui ka müüja wõlg (:§3 punkt 4 ja 5:) kõik tasutud olema. Kõik kulu ja raha maksmised, mis kauba kinnitamisest, kuulutamisest ehk kontrahti tegemisest tuleb, nii kui ka wõlakirjade kinnitamisest ja kroonu maks /:joseb hinad:/ kannab ostja üksinda. Niisama kannab ostja ka 23. Aprillil 1892 alustades maamaksud, adra raha, tessatini maks, olgu need,mis seeni ajani makseti ehk edespidi peale pannakse ja mis Andrese talu pääle wälja arwatakse ja maksab need iga ajastaja säädetud ajal. Nii kaua kui see päriskontraht weel tegemata on , maksab ostja ka 1mesest Oktobrist 1892 alustades Andrese talu kreditkassa intressid nende terminides ja selle suuruses, kudas kreditkassa walitsuse poolt säetud on, ehk edespidi säetud saab.
§ 7.
Ostja wõttab see Andrese talu N:36 keige hiljem 23mal Aprillil 1892 aastal wasta ja oma kätte põllumaad, heinamaad, hooned ja aiad, nenda kudas nemad selle wastawõtmise pääwal saawad olema ja ei wõi põllukündmise ehk põllu külwamise pärast ühtegi nõudmist tõsta, niisama peab ostja keik walla orjus orjama ning maksu maksma ja keik walla asju täitma, nii kui enne walla peremehed seda täidawad, nenda ka need maksud mis Luteruse usu kirikule, õppetajale ehk koolidele tulewad maksa. Selle asemel lubab ka müüja selle talu kuni äraandmise päewani nenda kui õige peremees hoida.
§ 8.
Kui ostja seda eeskontrahti ei täida ja nimelt see termini pääwal see lubatud raha täis ei maksa, ehk ka muido üks neist nimetud punktidest täitmata jättab, siis kaotab ostja sedamaid oma sisse pandud käeraha ja kõik õigused selle Andrese N:36 talu üle, ning jääb müüjale see luba seda talu otsekohe tõiste ostjate kätte müüa ehk ise tagasi wõtta ehk teistele rendi pääle anda, ilma et see ostja, kes oma lubamist ei ole täitnud, ühtegi tassonõudmist wõib tõsta. Wiimati kirjutasid mõlemad eeskontrahti tegijad oma nime selle eeskontrahtile alla ja saab tema mõisa härrale ette pantud, kes omast poolt selle eeskontrahtile üles tähendab, kas ta sellega rahul on, nii kui ilma mõisahärra lubba kaup ei wõi sündida, enne kui kõik mõisa wõlg tasa on.
Nenda sündinud Pallal sel 17mal Aprillil 1892.
Tallokoha müia Jaan Oksa
Tallokoha ostja Paul Rättsepp
tunnistaja Johannes Kusik.
Et eesseisaw Lepping Jaan Oksa ja Paul Rätseppale on ette loetud, nemad keige tingimustega rahul on olnud, ja mõlemad, kui ka tunnistaja Johan Kuusik seda leppingud alla kirjutanud on,
saab XII: Palla wallakohtu poolt selle läbi tunnistatud.
Pallal sel 2. Juulil 1892.
Kohtu eesistuja: Abram Saar
Kohtumees Joseb Rosenberg
Kohtumees Josep Hanst
Kohtumees Jakob Reiman
Kirjutaja O. Seidenbach.
Märkus. Wiimase teksti lõigu juures N:116.
Eenkontraht. Palla walla hingekirjas seisaw Jaan Oksa ja selle sama walla hingekirjas seisaw Paul Rätseppa tegiwad enda wahel tänasel pääwal järgmine lepping.
§ 1.
Jaan Oksa müüb oma Palla wallas N: 36 all seisaw ja 1872 aastal omale päriseks ostetud Andrese talu, kelle üle kaubakontraht Keiserliku Tartu Kreikohtu sai 5. Januaril 1873 aastal N:2441 all
kinnitetud ja mis wakku raamatu järel 1 taadrit 79 83/112 krossi suur on-Paul Rätseppale igaweseks päriseks selle summa 2000 kirjuta /:kakstuhhat:/ rubla hõbbe raha eest.
§ 2.
Pääle selle kauba hinna 2000 rbl. peab ostja weel müüjale wälja maksma see kuni 17. Aprillini 1892 Andrese N:36 talu jaost korjatud kreditkassa wõla wahendamise raha (Tilgnugifond) mis
umbes 480 kirjuta/: nelisadda kaheksakümmend:/ rbl. suur saab olema.
§ 3.
Seda kauba summa tasub ostja järgmisel wiisil:
1.) Tema wõttab oma pääle see kreditkassa wõlg mis Andrese N: 36 tallule müümise ajal 1873mal aastal anti, keige puudmistega, mis esimine kauba kontrahtil seiswad, nii kui kreditkassa seadus nõuab, ja on see wõlg suur /: üheksasadda:/ rubla 900 rbl.
2.) Tema lubab Palla mõisa härrale ehk tema pärijatel kuni 6. Aprillini 1892 mõisa wõlast, mis müüjal praegu weel maksmata on osalt wälja maksta /: nelisadda:/ rubla 400 rbl.
3.) Tema maksis juba müüjale, kes selle eeskontrahi allakirjutamisega selle üle kwiterib et ta kätte sai/: kaheksakümmet:) rubla 80 rbl.
4.) Tema lubab nii pea kui Andrese N: 36 talu temale päriseks mõisteti praeguse Palla mõisa pärishärrale Aleksander von Strykil ehk selle pärijatel üks seaduslikul ja õigel Latus 1380 rubl wiisil Andresse N: 36 talu peal ingrosseritud wõlakiri(:Obligation:) anda, kellel esimene kinnitus peab kreditkassa wõlla peale saama, ja kelle eest intressid 6/: kuus:/ protsenti arwu järel aastas, ostja peab poole aasta wiisi, see on 1. Oktobrist 1892 alustades iga 1 Oktobril ja 1. Aprillil a
3/:kolm:) protsent, Palla mõisa härrale, ehk kelle käes see obligatsion peaks õigusega olema, õigel wiisil ära maksa ja see obligatsion ehk sula raha kõige hiljem 23. Aprillil 1903 puhta rahaga ära maksta. Selle wõlakirja suurus saab olema/: kolmsadda:/ rubl 300 rubl.
5.) Tema annab müüjale üks wõlakiri (: Obligatsion) niisama heaste Andrese talu peale ingrosseritud kelle kinnitus kohe selle wõla järel, mis punkt 4 nimetab, saab olema, ja kelle eest ostja peab
aastas 5(wiis) protsent maksma, nimelt 23. Oktobril 1892 alustades poole aasta maksu wiisil, see on igga 23. Oktobril ja 23. Aprillil a 2½ (kaksükspool:) protsent; See wõlakiri ehk sula raha peab kõige hiljem 23. Aprillil 1904 aastal puhta rahaga saama ära maksetud ja saab tema suur olema/kolmsadda kakskümmend:/rubl.320 rubl. mil wiisil siis see eennimetud kauba Summa 2000 rubl.
ära tasutud oleks.
§ 4.
Kui ostjal ei peaks wõimalik olla seda kreditkassa wõla wähendamise raha kuni 23. Aprillini 1892, kedas § 2 nimetab umbes 480 rubl./: nelisada kaheksa kümmend:/ rubl. müüjale wälja maksa, annab tema selle üle müüjale üks wõlakiri ja saab see raha selle § 3 punkt 5 all nimetud wõlaga ühendatud ja üle keige 800/: kaheksasada:/ rubl. üks wõla kiri antud, selle põhja pääl, mis § 3 punkt 5 loeb. Selle juures peab aga tähele panema, et kui see kreditkassa wõla wähendamise raha 17. Aprillil 1892 aastal suurem ehk wähem peaks olema kui see § 2 loeb, et siis see wõlakiri selle järel ehk suurem ehk wäiksem jääb.
§ 5.
Ostja lubab selle oma wõlakirjale, mis tema härra Aleksander von Strykile saab andma (:§ 3 pkt. 4:) ka lasta ülestähentada, et kui intressid säätud ajal maksetud ei saa, et siis Stryki ehk tema pärijatel õigus on, seda wõlga ka enne §3 punkt 4 nimetud termini üles ütelda ja sula raha wäljamaksmist nõuda.
§ 6.
Ostjal on luba seda tema ostetud talu igal ajal tõiste ostjate kätte äramüüa, aga enne kui särane kaup tehakse peab mõisa wõlg nii kui ka müüja wõlg (:§3 punkt 4 ja 5:) kõik tasutud olema. Kõik kulu ja raha maksmised, mis kauba kinnitamisest, kuulutamisest ehk kontrahti tegemisest tuleb, nii kui ka wõlakirjade kinnitamisest ja kroonu maks /:joseb hinad:/ kannab ostja üksinda. Niisama kannab ostja ka 23. Aprillil 1892 alustades maamaksud, adra raha, tessatini maks, olgu need,mis seeni ajani makseti ehk edespidi peale pannakse ja mis Andrese talu pääle wälja arwatakse ja maksab need iga ajastaja säädetud ajal. Nii kaua kui see päriskontraht weel tegemata on , maksab ostja ka 1mesest Oktobrist 1892 alustades Andrese talu kreditkassa intressid nende terminides ja selle suuruses, kudas kreditkassa walitsuse poolt säetud on, ehk edespidi säetud saab.
§ 7.
Ostja wõttab see Andrese talu N:36 keige hiljem 23mal Aprillil 1892 aastal wasta ja oma kätte põllumaad, heinamaad, hooned ja aiad, nenda kudas nemad selle wastawõtmise pääwal saawad olema ja ei wõi põllukündmise ehk põllu külwamise pärast ühtegi nõudmist tõsta, niisama peab ostja keik walla orjus orjama ning maksu maksma ja keik walla asju täitma, nii kui enne walla peremehed seda täidawad, nenda ka need maksud mis Luteruse usu kirikule, õppetajale ehk koolidele tulewad maksa. Selle asemel lubab ka müüja selle talu kuni äraandmise päewani nenda kui õige peremees hoida.
§ 8.
Kui ostja seda eeskontrahti ei täida ja nimelt see termini pääwal see lubatud raha täis ei maksa, ehk ka muido üks neist nimetud punktidest täitmata jättab, siis kaotab ostja sedamaid oma sisse pandud käeraha ja kõik õigused selle Andrese N:36 talu üle, ning jääb müüjale see luba seda talu otsekohe tõiste ostjate kätte müüa ehk ise tagasi wõtta ehk teistele rendi pääle anda, ilma et see ostja, kes oma lubamist ei ole täitnud, ühtegi tassonõudmist wõib tõsta. Wiimati kirjutasid mõlemad eeskontrahti tegijad oma nime selle eeskontrahtile alla ja saab tema mõisa härrale ette pantud, kes omast poolt selle eeskontrahtile üles tähendab, kas ta sellega rahul on, nii kui ilma mõisahärra lubba kaup ei wõi sündida, enne kui kõik mõisa wõlg tasa on.
Nenda sündinud Pallal sel 17mal Aprillil 1892.
Tallokoha müia Jaan Oksa
Tallokoha ostja Paul Rättsepp
tunnistaja Johannes Kusik.
Et eesseisaw Lepping Jaan Oksa ja Paul Rätseppale on ette loetud, nemad keige tingimustega rahul on olnud, ja mõlemad, kui ka tunnistaja Johan Kuusik seda leppingud alla kirjutanud on,
saab XII: Palla wallakohtu poolt selle läbi tunnistatud.
Pallal sel 2. Juulil 1892.
Kohtu eesistuja: Abram Saar
Kohtumees Joseb Rosenberg
Kohtumees Josep Hanst
Kohtumees Jakob Reiman
Kirjutaja O. Seidenbach.
Märkus. Wiimase teksti lõigu juures N:116.
