Tuliwad ette Wõnnust Jüri Wai ja Jaan Linz ja kaebasiwad: Meite heinamaad on Härjaselja koha omanikude Hansja Jaan Selg karjasmaa krundi wastu, ja nende loomad sööwad meite heinamaa rohu ära.
Ette tuli Härjaselja koha omanik Jaan Selg ja ütles: Seni kaua, kui ei ole see uus aed walmis ja waht ees ei tohi keegi minu loomad kinni ajada.
Seie juure lisab walla walitsus oma teadust ja tööd: Üheksa aasta eest uute kruntide andmiste käbi, sai Härjaselja pere oma karjasmaa walla heinamaa küljest ja selle läbi läks walla heinamaa (krunt) ringaed 638 sülda pitkemaks kui enne; siis tegiwad selle aegne walla walitsus ja Härjaselja koha omanikud kauba: poole sest aeast 319 sülda teeb Härjaselja koha omanikud ja poole 319 sülda teeb wald esimese aasta abitööga walli ja siis jääb Härjaselja omanikude hooleks. Mõni peremees tegi mõni ei teinud. Sest selle järele keelas teine talitaja Hans Friedt seda tööd ära Grahwi herra ütelduse peale. 8 Septembril 1885a. jagas ja andis kolmas talitaja Willem Selg selle poole aeda peremeeste kätte teha päriseks. Ja nüüd on mõned teinud, mõni ei ole teinud.
Kogukonna kohos annab selle asja kogokonna kohtu seaduse §14 järel Ridala kihelkonna kohtu selletada.
Tuliwad ette Wõnnust Jüri Wai ja Jaan Linz ja kaebasiwad: Meite heinamaad on Härjaselja koha omanikude Hansja Jaan Selg karjasmaa krundi wastu, ja nende loomad sööwad meite heinamaa rohu ära.
Ette tuli Härjaselja koha omanik Jaan Selg ja ütles: Seni kaua, kui ei ole see uus aed walmis ja waht ees ei tohi keegi minu loomad kinni ajada.
Seie juure lisab walla walitsus oma teadust ja tööd: Üheksa aasta eest uute kruntide andmiste käbi, sai Härjaselja pere oma karjasmaa walla heinamaa küljest ja selle läbi läks walla heinamaa (krunt) ringaed 638 sülda pitkemaks kui enne; siis tegiwad selle aegne walla walitsus ja Härjaselja koha omanikud kauba: poole sest aeast 319 sülda teeb Härjaselja koha omanikud ja poole 319 sülda teeb wald esimese aasta abitööga walli ja siis jääb Härjaselja omanikude hooleks. Mõni peremees tegi mõni ei teinud. Sest selle järele keelas teine talitaja Hans Friedt seda tööd ära Grahwi herra ütelduse peale. 8 Septembril 1885a. jagas ja andis kolmas talitaja Willem Selg selle poole aeda peremeeste kätte teha päriseks. Ja nüüd on mõned teinud, mõni ei ole teinud.
Kogukonna kohos annab selle asja kogokonna kohtu seaduse §14 järel Ridala kihelkonna kohtu selletada.
