Jusal, sel 12 Dezember 1868 olli Karrasky koggokonna kohhos koon

Karrasky mõisa perrisherrä von Moller kaiwas, eesmalt kirjage ja perräst su sõnnage Musti mõisa rentnik Karel Solberg pääle. Musti mõisa rentnik Karel Solberg om, eesmält: Karja ja mõtsmaad ilm minno lubba nink tahtmisseta §  1 wasta  6 wakka ma põllos tennu, kellest nimmelt 3 2/3 wakka ma linnas om tettu ja nõudse 12 Rubla wakka maa päält. Koggokonna kohto ülle kaemisse perrä arwati sedda maad 3 wakkala, kellest 2 2/3 linnas arwati tettu ollew. Selleperräst, et sest maast parremb põld ehk karja maa saap, mõisteti enne 5 Rublat wakka maa päält, ja et söda male linna kahjo es arwta teggewat.

2. Tõiselt kaiwas herrä: Et Solberg karja maa pääle ka sördo om tennü, kellest herrä 6 Rubl wakka maa päält nõwwap ja puije eest essi trahw. Koggokonna kohto ülle kaemisse perra arwati poole wakka ma, mes ta sõõrus om tennu nink mõisteti, et ma nurmes saap, nink eddespiddi parrembat wilja wõip anda 1 Rubl 25 cop. massa ja ne pu mõisade wija, mes ta säält om sanu.

3, Kolmandalt kaiwas herrä: Karja tee om ülle nido aetu, ja niit se läbbi ärra sõkkotu, koggokonna kohto ülle kaemisse perrä löiti se niit üts kolg ja kahro sambline ja soe kullune wees ollew; selleperräst arwati: Kui Solberg nüüd ilm hainata jääp, om temma omma kahjo, ent eddespiddi annap  ta paljo ennamb hainu, selleperräst om ka Solberg teddä mõn(n)es aijas karja käwwä jätnu, nink es mõisteta middägi.

4, Neljändalt, et põllu seggatu ja mitte kontrahi § 7 perrä kattessan nurmen ei olle ja 15 wakka ma wanna ristik haina nurme pudup, mõisteti: Solberg peap 7 Rubla egga pudowa wakka maa päält masma, Ent 3 1/3 wakka ma linna trahwi om ka sinna manu arwatu, selle et ristik haina nurme pääle se ülle sädusse tettu, linna olli tettu nink es wõi mitte ütte kottose eest katte trahwi panta.

Tähhentus: Ülle kige olli Solbergil 10 wakka linna tettü 4 wakka maa olli kontrahi perrä lubbatu ent kontrahi wasta olli eesmält karja maa päl 2 2/3 wakka maad ja 3 1/3 wakka maad ristik haina nurmen sis om 6 wakka ma eest trahw ärrä mõistetu, mes karja maa pääl olli mõisteti 5 Rublat wakka maa eest ja ristik haina nurme linna 7 Rubla wakka maa eest.

5. Kaiwas herrä et üts jaggo kessa ilm sittata röas künetü, mõisteti Solberg peäp kas sitta ehk luu jahhoka nurme ni paljo täüdmä ja röäs teggema kui kontraht nõwap.

6. Et kartohwlit rohkemp tettu kui kontraht es mõisteti selle middägi et kartohwli räa jaggo sitta hendäle nurme sanu et perräst häd wilja wõip sada nink Solberg, se puduw sitt röa nurme peap sitta ehk lujahhoke ärrä täütma.

7, Säitsmendalt nõwwap Herrä wälja ajamist. Es mõisteta selle, et jo kontrahhi rikmisse eest ülle üldlikkolt, 121 Rubla 25 kop trahwi, nink sitta ja lujahhoga sittast ilma jänü röa nurme täüta mõistetu.

Solbergile sai se mõistus ette loetus, nink küssitus, mes sa selle pääle kostat? Solberg üttel: Minole om üts kõrd mõistetu, es olle ma tollega rahhul, ei ka sellega, ma piddi ennegi tullema kui kutsoti, ent ommas ma sist middägi ei wõtta. 

Wälja kirjotetu sel 3 Januaril 1869.

                                                                Koggokonna kohto kirjotaja H. Undritz [allkiri]