Karrasky koggokonna kohhus olli sel 24. Januaril 1869 koon

Mõisa poolt Johan Thalfelt tulli ette, kaiwas: Mõisa sullane Jakob Kannik om Wenne maalt haino tuwwen eesmalt Meksin, tõine kõrd Rassinan ja kolmas kõrd Mosikatzin Mõisa haino münu.

Jakob Kannik kutsoti ette, üttelti: Sinno päle om kaiwatu, et sinna Wenne maalt mõisa haino tuwwen ollet üttejao ärra münu, mes sa selle päle kostat?

Jakob sallas ärra nink üttel: Temmal ollew haina koorma ümre lännu nink ollew tõisist mahha jänu, hobbesille ette pandnu ja mahha puddinu nink weel paljo nisuggustsid wabbandamissi, mes koggokonna kohhus es arwa õige ollew. Mihkli Loos aste ette, üttel: Jakob Kannik ollew üttelnu, et ta om münu ja ei olle suurt hinda sanu.

Et temma koorma mõisan ärra kaloti, löiti 38 punda kaalwat, ja tõiste koorma 56 punda, sest arwas koggokonna kohhus Jakob Kannikat süüdlasses.

Koggokonna kohhus mõist: Et Jakob Kannik muidogi Mõisa herraga wõlgo, nälg käen ja middagi massa ei olle, mõist kolmkümmend hopi.

Ent kumgi, Jakob Kannik ei ka mõisa wallitsus es olle sellega rahhul sai neile Prottokoll lubbatus, mes 25 Januaril wälja kirjotetus sai.

                                                         Päkohtomees  Mihkli Raig

                                                         Man istja Jaan Leppason

                                                   tõine ma istja Johan Mandli.

                                                                         Koggokonna kirjutaja H Undritz