Jusal, sel 7. Märzil 1869 olli Karraski koggokonna kohhus koon

Taniel Uibo tulli ette kaiwas, et temma poig Jaan om Johan Seemne man suwwi aiga karjan käünu, nink selle eest ei olle Johan kigewähhambat palka masnu. Se päle sai Johan Seemne käest küssitus, mes perrast sinna ei massa omma karja poisi Jani palka ärra? Johan Seeme üttel: Minno lepping olli selle poisi essaga, pois piddi minno ajastaig läbbi, suwwel karjan, talwel muud tallitust ja üts päiw näddalist koli sato nink sis kui Maarja päiwal ärra lät olles piddano minna weel kolm rublad palka masma; ent pois olli suwwi ärra, süggiselt sadi minna tedda eddimane päiw koli ja pois läts ja es tulle ennamb taggasi; enge olli ärra essa manno länno, selleperrast minna palka ei massa, et ta leppingo perra ajastat otsa es olle.

Selle päle üttel Taniel Uibo ja temma naine: Kaege aus koggokonna kohhus, se om selge wõls. Sedda leppingut kül Seeme tahtse; ent meije es leppi, nimmelt selle perrast, et nelli päiwa nõwwap kerriko sädus last koli nink ütte päiwa ennege temma lubbas, selleperrast jäi meije lepping enne kolmandik wakka rükki ellaja päält, meije walla prugi perra suwwe päält palgas. Weel üttel Tanil ja temma naine, ma olles ka wõino temma tehtmisse perra jätta, ehk meil kül nida leppitu es olle, kiges ajastas, kui täl kõrralinne söök kõttu ja rõiwas sälga olles antu. Ütte musta kottikest mahha panden üttel ta weel: Siin omma temma rõiwa, kaege, kas sünnis kellegi innemissele sälga panda?

Koggokonna kohto üllekulamisse perra löiti ne rõiwa ni armetu, et na üttelgi sandil, weel wähhamb üttel teenjal sünnisse kanda. 

Sis kutsoti weel Juhhan Seeme neide rõiwaste perrast ette, Juhhan üttel: Täl ei olle nemma säratse olnu; enge pois om neid essa man piddanu. Et koggokonna kohhus pooltõist näddalid poisi rõiwid perran Johan Seeme mant ärra tullekid ülle kai, es arwata Johani ütlemist, pois om neid essa man säratses piddano, õige ollew; enge wõlsis. Kuis sögi assi olli, jäi koggokonna kohtul teedmatta.

Et tõine tõist modo leppingo perrast kõnnel, sis saije Johan Tullus kes neid leppingut olli kuulno tunnistajas ette kutsotus. Johan üttel: Neide kaup olli kül eesmalt katte ärralinne, Johan Seeme tahtse ajasta päle; ent Taniel ja temma naine tahtsewa ennegi suwwe päle karja anda, et neil ka essi hä talwel last koli panda om ja se perrast jäi lepping suwwe päle.

Et Juhhan Tullus tunnistus olli, et pois ennege suwwe päle om antu ja et ne rõiwa ka wäega waese löiti ollewat mõist koggokonna kohhus neide omma leppingo ja ka meije walla prugi perra üts kolmandik wakka rükki ellaja pält. Et Johan Seeme rükki es anna saije rahha perra ärra arwatus 7 Rbl. 96 kop. peap Tanilale kattessa päiwa sissen ärra masma. Et Johan Seeme kattessa kõra koggokonna kohto kutsumisse päle üts kohto manno tulli; ent sis ka weel kohto mant ärra paggesi, sis mõisteti üttessama kõrra aigo päle karjusse palga kolm rubla sandi lati trahwi.

                                                                         Kirjotaja  H. Undritz