Karraski kohdo majan Sel 21. Märtz 1869 olli koggokonna kohhos koon

Wennelanne Simeon (Kondrat kes nüüd laswan ellap) tulli ette kaiwas: Et Leesmitti Perris ommanik Karel Krüger ei maswat tälle temma tööpalka ärber ehdamisse eest kik wälja, henge piddawat 25 rublat weel kinni. Se päle kutsoti Karel Grüger ette küssiti melles ta mitte ärra ei massa temma Maja ehhitamisse rahha?  Karel Grüger üttel: selle et maja kige ahjoka om ärra naritu: majal zuska saina wahheld puga läbbi, ja ahjo lask suidso sisse; minna ütli wennelassele: tulge tekke se ahhi ki ümbre ni et suidsogi ärra tõmbap sis massa ma sulle kiik ärra, ent wennelanne es tulle. Kige kolme, koggokonna kohdo Krügeri ja ka wennelasse poold sai uts (päiw) termin nimmitedos kaema maja ja ahhi saas ülle kaetus. Nimitet terminil lätsiwa wallawannemb ja kohdo mehhe Krügeri pole, ent wennelanne es olle tulno. Maja ja ahi kahheld alwaste tetto ollo, ahhi ni samma; kui tulli ahjo pantu tulno tarre suitso täus.

Päle se om Grüger se ahjo tõisel meistrel  laskno ümbre tetta, ja andse se ümbre tegemisse alla ülles: 

mes 25 ruplast ärra om mastu.

 Se päle üttel Krüjer sis ei jä mul ennamb kui 9 Ruplat 40 kop masmata, ja sedda ma ei massa, kui ta rikkas olles sis nowas ma kiik se terwe majä ostma  ja annas kätte pandko kos ta tahd, ent et täl middage ei olle, sis pea ma sellega rahho jäma, ja kui ta olles essi tulno temma tö ahhi umbre, sis ma olles perramenne kopik katte masnu. Se pale kutsoti wennelanne ette ja sai se üllewan nimitet Krueri rehknung ette ütteltus ja et ka se terwe maja kahhald alwaste tetto olli. Wennelanne ai omma jonni eddesi ja üttel maja om hä ja teje tahhati mino waiwa ilmasjanda oma wõtta se päle üttel koggokonna kohhos: Meije olle se Maja ja ahjo ülle kaeno nink mõllembid alwa löidno: terwe aja kui worra  wahheld läbbi, ahhi lask suidso sisse, selleperrast ei woi meije middage moista, enge peat rahho jäma, ehk arwat et koggonna kohhos om liga tenno, sis lasse se maja üttel perris meistrel ülle kaija, tunnistap to sedda tööd hääs sis saap ka so palk perramanne kopik kätte moistetus, ehk nowwa surembat kohhot.