Pala: Lepinguraamat (1891-1902)
| Leidandmed | EAA.3089.1.10 |
|---|---|
| Kaader | 49 50 |
| Daatum | 23.03.1895 |
| Protokolli number | 5 |
| Protokolli teema | 7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga. |
Kohtu tuliwad
1
2.Majanik peab need põllumaad seatud korra järele tarwitama ja ei tohi sest
3. Kõik hooned kaewud ja aiad, üks künnetud ja äestatud rukki kõrre põld, igaüks 6 wakamaad suur ja 15 2/3 waka alla hagudest puhastatud heinamaad peab majanik terwelt wasta wõtma ja niisama ka kontrahti lõpetuse ajal ära andma. Kõik parandamine ehk uueste ehitamine, olgu siis elumaja ehitus (§4) on majaniku kohus ja ei wõi tema mõisa poolt muud matertjali nõuda kui palgid ja latid.
4.Majanik peab kõige
5. Majanik saab 1½ kuue jalalist 3/4 arsina pikkused põletamise puid ja kuus sülda walmis agu aastas, mis tema mõisa käsu peale kas mõisa ehk wõeras metsas ise peab raiuma ja ära wedama.
6. Kui majanik ilma et tema mõisa poolt luba küsinud kontrahtis säetud päewadel mõisa tööle ei tule, siis saabb tema kulu peale töötegija palgatud. Need päewad mis majanik rohkem teeb kui
nädala orjus ette kirjutab saawad temale suwel 35 kop. ja talwel 25 kop. tasutud.
7.Peksab 3 kord nädalas mõisa rehte, ka öösi kui päewal tööga walmis ei saa, ilma selle eest tasumist nõuda.
8.Üle nende § 1 nimetatud päewade majanik peab aastas 10 waka alla heina maad oma hobusega tegema, nii sama ka 4 waka alla ristik heina niitma, ja 4 waka alla rukkist ehk nisu, 4 waka alla odrat
wõi hernid ja 4 waka alla kaera lõikama ja kuhja panema nii kudas mõisa seda nõuab, ja saawad temale nende tööde ees järgmised hinnad maksetud Mihkli päewal päewa kustutamise ajal: heina wakamaa eest 1 rbl. ristikheina wakamaa niitmise ja sarda panemise eest 1 rbl. Rukki ehk nisu wakamaa pealt 1 rbl. 30 kop. Suwe wilja wakamaa eest 1 rbl.
9. Kui majanik peaks enne kontrahti aja lõpetust ära surema, siis jäeb see kontrahti õigus tema pärijate kätte, kunni tulewa 23 Aprillini.
10. Majanik peab
11. Kõik õnnetused, mis majanikul tule loomakatku j. n. e. läbi peaksiwad juhtuma, kannab tema oma kahjuks.
12. Kui majanik ühe selle kontrahtis nimetatud paragrahwide wasta peaks eksima, siis kautab tema selle kontrahti õigust enne nimetatud aega. See sama juhtub ka siis kui majanik mõisa warandust warastab, ehk muu warguse pärast trahwitud saab, ja on siis mõisal luba teda kohe wälja saata kohast, ilma et tema kahju tasumist wõiks nõuda.
13. Majanik wõib iga aasta oma kohta ära anda, kui tema õigel ajal, nimelt mitte hiljem kui 23 Decembril mõisa walitsusele seda nõu teada annab. Kui mõlemilt poolt õigel ajal ei saanud üles üteldud, nimelt 23 Decembril enne kontrahti lõpetust, siis käib see kontraht weel ühe aasta edasi.
14.Majanik peab ühe oma elumaja kambritest ühe metsa sulase elu korteriks ära andma, ning selle lehma ja lammaste jauks laudas ruumi. Aidas peab tema metsa sulase kraami jauks ruumi andma, ja tema lehmale ning kahe lambale karjamaad, ehk need oma karja hulka wõtma.
15. Hoonete seisus:
1. Elu maja korstnaga, õle katuse all, heas korras. Kõik raua kram on mõisa oma.
2. Laut ja õlestik õle katuse all, hea
3. Kaks aita õle katuse all, rauahinget mõisa omad
4. Kaew ja õue ümber aijad heas korras
5. Saun õle katuse all.
/:Lepingu tegijate allkirjad:/
Kohtu määrus
Kohtu eesistuja
Kohtumõistjad:
Kirjutaja
Kohtu tuliwad
1
2.Majanik peab need põllumaad seatud korra järele tarwitama ja ei tohi sest
3. Kõik hooned kaewud ja aiad, üks künnetud ja äestatud rukki kõrre põld, igaüks 6 wakamaad suur ja 15 2/3 waka alla hagudest puhastatud heinamaad peab majanik terwelt wasta wõtma ja niisama ka kontrahti lõpetuse ajal ära andma. Kõik parandamine ehk uueste ehitamine, olgu siis elumaja ehitus (§4) on majaniku kohus ja ei wõi tema mõisa poolt muud matertjali nõuda kui palgid ja latid.
4.Majanik peab kõige
5. Majanik saab 1½ kuue jalalist 3/4 arsina pikkused põletamise puid ja kuus sülda walmis agu aastas, mis tema mõisa käsu peale kas mõisa ehk wõeras metsas ise peab raiuma ja ära wedama.
6. Kui majanik ilma et tema mõisa poolt luba küsinud kontrahtis säetud päewadel mõisa tööle ei tule, siis saabb tema kulu peale töötegija palgatud. Need päewad mis majanik rohkem teeb kui
nädala orjus ette kirjutab saawad temale suwel 35 kop. ja talwel 25 kop. tasutud.
7.Peksab 3 kord nädalas mõisa rehte, ka öösi kui päewal tööga walmis ei saa, ilma selle eest tasumist nõuda.
8.Üle nende § 1 nimetatud päewade majanik peab aastas 10 waka alla heina maad oma hobusega tegema, nii sama ka 4 waka alla ristik heina niitma, ja 4 waka alla rukkist ehk nisu, 4 waka alla odrat
wõi hernid ja 4 waka alla kaera lõikama ja kuhja panema nii kudas mõisa seda nõuab, ja saawad temale nende tööde ees järgmised hinnad maksetud Mihkli päewal päewa kustutamise ajal: heina wakamaa eest 1 rbl. ristikheina wakamaa niitmise ja sarda panemise eest 1 rbl. Rukki ehk nisu wakamaa pealt 1 rbl. 30 kop. Suwe wilja wakamaa eest 1 rbl.
9. Kui majanik peaks enne kontrahti aja lõpetust ära surema, siis jäeb see kontrahti õigus tema pärijate kätte, kunni tulewa 23 Aprillini.
10. Majanik peab
11. Kõik õnnetused, mis majanikul tule loomakatku j. n. e. läbi peaksiwad juhtuma, kannab tema oma kahjuks.
12. Kui majanik ühe selle kontrahtis nimetatud paragrahwide wasta peaks eksima, siis kautab tema selle kontrahti õigust enne nimetatud aega. See sama juhtub ka siis kui majanik mõisa warandust warastab, ehk muu warguse pärast trahwitud saab, ja on siis mõisal luba teda kohe wälja saata kohast, ilma et tema kahju tasumist wõiks nõuda.
13. Majanik wõib iga aasta oma kohta ära anda, kui tema õigel ajal, nimelt mitte hiljem kui 23 Decembril mõisa walitsusele seda nõu teada annab. Kui mõlemilt poolt õigel ajal ei saanud üles üteldud, nimelt 23 Decembril enne kontrahti lõpetust, siis käib see kontraht weel ühe aasta edasi.
14.Majanik peab ühe oma elumaja kambritest ühe metsa sulase elu korteriks ära andma, ning selle lehma ja lammaste jauks laudas ruumi. Aidas peab tema metsa sulase kraami jauks ruumi andma, ja tema lehmale ning kahe lambale karjamaad, ehk need oma karja hulka wõtma.
15. Hoonete seisus:
1. Elu maja korstnaga, õle katuse all, heas korras. Kõik raua kram on mõisa oma.
2. Laut ja õlestik õle katuse all, hea
3. Kaks aita õle katuse all, rauahinget mõisa omad
4. Kaew ja õue ümber aijad heas korras
5. Saun õle katuse all.
/:Lepingu tegijate allkirjad:/
Kohtu määrus
Kohtu eesistuja
Kohtumõistjad:
Kirjutaja