Juusal, sel 13nel Juunil 1869 olliwa kohtomehe koon

Tulli ette kaibaja Kusda Pik, kes enne Karaski koolmeistre H. Undritz man teenman olli, ent nüüd Timmumõisa sulane om, kaiwas: Temal om Karaski koolmeistrega leppitu olnu lehm ülle talwe pidada, ent nüüd ollew kül lehm peetu, ent lehm ollew ära koolu, selle et ta kõhn om olnu.

Koolmeistre aste ette, n. üttel: Mina ole ka temal lehma ületalwe pidanu, nink andse temale kewaje nii tubli, ja terwe lehma kätte, kui üts wana ilma hambide lehm õle põhu pääl peetu eal wõip olla. 1. Sest minu kontrahin saisap, et peremehe põhu pääl saap lehm peetus, ent hain , n. üwa ei ole minu asi, ja põhko om tema täwweste saanu, mis sest awalik om, et lehm minu welle lehmaga paarin olliwa, sis oles ka too lehm ära koolu, sest tooki muud es sa minu käest, kui selget keswa pudi õlge, n. haganat. 2. Et kül to wana ilma hambide lehm wanuse perast weidi kõhnemb olli, ent ommete mitte niida, et ta ära oles koolu, mis sest jälle awalik oli, et tema ni kui tõisegi elaja mõtsan käwwe. Enne minema minekit johto Pää kohtomees Mihkel Raig sääl olema, kes weel tälle üttel: Selle kange külmaga ei pea sa mitte su kewajetse elajaga minema, ega ilm sääratses ei ja, seda hulka maad ei jõwwa mitte üts kewwäjene ellai kõndi;  Pääleke ei ole teil röömekestki elajale anda. Ta peap koolma.

Kogokona kohus: Om ellai jõudnu karjan käwwu, ja nii hulk maad kõndi, sis ei olle täl kohnuse perast midage wiga; Nädali perast wõis tä sääl kohalt nälja perast, ehk mõne muu wea perast ära koolda. Kui ellai osdetas, nink peran ostmist nättal ehk pool ära koolep, kas sääl müüja süüdlane om, wai seda wähamb müüja kahjo? 

Niida om Kusta sinu asi, se ei puttu koolmeistrele midage.

Sai mõistmine, ja sääduse ramatu § 773. kohto käiale kulutedus.

Pääkohtomees asemel Johan Ratnik

manistja            Johan Mandli

      n.                Johan Wari

Kirjotaja Martin Undritz