Kohtu ette tuliwad kohtule tuntud Kadrina mõisa rentherra baron Sass ja mõisa töömees Karel Ploom selle palwega, et nende wahel tehtud kauba leping, mis nemad mõisa töö, ja selle palga kohta on teinud, saaks kohtu poolt ustawaks tunnistatud: järgmiselt:
1.
Kadrina mõisa walitsus annab Kadrina N V 10. mõisa maa koha Karl Ploomi kätte Jürripäewast 1895 kuni Jüripäini 1898, kelle eest Karel Ploom mõisale kolm/3./: jalapäewa oma töönõudega igal nädalal teeb se on 23 Aprillist kuni 1se Nowembrini üle summa kaheksakümmend kaheksa /88/ päewa
§ 2.
Kõik hooned, kaewud ja aiad, üks külwatud ruki põld ning üks künnetud ja äestud ruki kõrre põld iga üks 3 wakka alla suur ja 6 wakka alla hagudest puhastud heinamaad peab Karel Ploom terwelt wasta wõtma ja niisammuti ka kontrahi lõpetuse ajal äraandma. Kõik parandamine ehk uueste ehitamine, olgu siis elumaja ehitus /§ 4./ on majaniku kohus ja ei wõi tema mõisa poolt muud materiali nõuda kui palgid ja lattid. Saab juure 1 wakamaa heinamad.
§ 3.
Karl Ploom peab need põllumaad seatud korra järel tarwitama ja ei tohi sest N V 10 talust ei sõnnikut heinu, hõlgi ega põllu toitu / ehk m. k/ wälja wedada ehk ära anda, muud kui üksi need õled mis teiste mõisamaa meeste kattustele tarwis lähewad.
§ 4.
Karel Ploom peab kõige Kadrina mõisa maameeste hulgas nende kohtade elumajad ehitama ja materiali ilma maksuta juure wedama, selle põhja peale, mis mõisa walitsus ja majanikkude selts enne iga ehitust ette kirjutab.
§ 5.
Karel Ploom saab aastas 1½ rubla puu raha ja 6 sülda walmis hagu, mis tema mõisa käsu peale, kas mõisa ehk wõera metsas isi peab raiduma ja ärawedama.
§ 6.
Kui Karel Ploom ilma et tema mõisale teadust annab, kontrahtis seatud päewadel mõisa tööle ei tule siis saab tema kulu peal töötegija palgatud.
Need päewad mis Karl Ploom rohkem teeb, kui nädala orjus ette kirjutab, saawad temale suwel 30 kop ja talwel 25 kop. tehtud.
§ 7. on maha kustutatud.
§ 8.
Karel Ploom peab aastas ilma maksuta 8 waka alla heinamaad oma hobusega tegema, niisama ka 4 wakamaad ristikheina niitma ja 4 wakamaad rukkid ehk nisu, 4 wakkaalla odrat ja 4 waka alla kaerad lõikama ning kuhja panema nii kui mõisa seda nõuab.
§ 9.
Kui majanik peaks enne kontrahti aega lõpetust ära surema, siis jääb se kontrahti õigus tema pärijate kätte kuni tulewa 23 Aprillini.
§ 10.
Majanik peab N V 10 talus aasta üle pidama kõige wähem 2 suurt karja lehma ja 1 hobune
§ 11.
Kõik õnnetused, mis majanikul tule, loomakatku j.n.e. läbi peaksiwad juhtuma kannab tema oma kahjuks.
§ 12.
Kui majanik ühe selle kontrahtis nimetud paragrahwid wastu peaks eksima, siis kaotab tema selle kontrahti õigused enne nimetud aega. Sesama juhtub ka siis kui majanik mõisa warandust warastab, ehk muu warguse pärast trahwitud saab.
§ 13.
Karl Ploom wõib iga aasta kohta ära anda, kui tema õigel ajal, nimelt mitte hiljem kui 23 Detsembril mõisa walitsusele seda nõu teada annab. Kui mõlemilt poolt õigel ajal ei saanud üles öeldud
nimelt 23 Detsembril enne kontrahi lõpetust, siis käib see kontraht weel üks aasta edasi.
Hoonete seisus
Elumaja: Poolemehega ühes
Laut õlestikuga: nii sama
Ait: niisama.
Kadrinal.
Rendiwõtja Rendi andja
/; allkiri:/ /: allkiri:/
trükitud kontrahi peal.
Kohtu määrus: Kohtule isiklikult tuntud Kadrina mõisa renthärra baron Sassi ja mõisa töömehe Kaarel Ploomi wahel maha tehtud rendi töö kauba leping on kohtu ees mõlemile lepingutegijatele ette luetud, ja nemad mõlemad oma käega lepingu algus akti peale alla kirjutanud, sellejärele Walla Kohtu Sead. II jau § 278 i järele lepingut 264 töö päewa kohta ustawaks tunnistada, ja 1893 a V Seaduse § 81 punkt 4-5 akti poslinat mitte nõuda.
Kohtu eesistuja A Saar Peeter Holst
Kohtumõistjad Juhan Märtinson
Kirjutaja KSepp.
Kohtu ette tuliwad kohtule tuntud Kadrina mõisa rentherra baron Sass ja mõisa töömees Karel Ploom selle palwega, et nende wahel tehtud kauba leping, mis nemad mõisa töö, ja selle palga kohta on teinud, saaks kohtu poolt ustawaks tunnistatud: järgmiselt:
1.
Kadrina mõisa walitsus annab Kadrina N V 10. mõisa maa koha Karl Ploomi kätte Jürripäewast 1895 kuni Jüripäini 1898, kelle eest Karel Ploom mõisale kolm/3./: jalapäewa oma töönõudega igal nädalal teeb se on 23 Aprillist kuni 1se Nowembrini üle summa kaheksakümmend kaheksa /88/ päewa
§ 2.
Kõik hooned, kaewud ja aiad, üks külwatud ruki põld ning üks künnetud ja äestud ruki kõrre põld iga üks 3 wakka alla suur ja 6 wakka alla hagudest puhastud heinamaad peab Karel Ploom terwelt wasta wõtma ja niisammuti ka kontrahi lõpetuse ajal äraandma. Kõik parandamine ehk uueste ehitamine, olgu siis elumaja ehitus /§ 4./ on majaniku kohus ja ei wõi tema mõisa poolt muud materiali nõuda kui palgid ja lattid. Saab juure 1 wakamaa heinamad.
§ 3.
Karl Ploom peab need põllumaad seatud korra järel tarwitama ja ei tohi sest N V 10 talust ei sõnnikut heinu, hõlgi ega põllu toitu / ehk m. k/ wälja wedada ehk ära anda, muud kui üksi need õled mis teiste mõisamaa meeste kattustele tarwis lähewad.
§ 4.
Karel Ploom peab kõige Kadrina mõisa maameeste hulgas nende kohtade elumajad ehitama ja materiali ilma maksuta juure wedama, selle põhja peale, mis mõisa walitsus ja majanikkude selts enne iga ehitust ette kirjutab.
§ 5.
Karel Ploom saab aastas 1½ rubla puu raha ja 6 sülda walmis hagu, mis tema mõisa käsu peale, kas mõisa ehk wõera metsas isi peab raiduma ja ärawedama.
§ 6.
Kui Karel Ploom ilma et tema mõisale teadust annab, kontrahtis seatud päewadel mõisa tööle ei tule siis saab tema kulu peal töötegija palgatud.
Need päewad mis Karl Ploom rohkem teeb, kui nädala orjus ette kirjutab, saawad temale suwel 30 kop ja talwel 25 kop. tehtud.
§ 7. on maha kustutatud.
§ 8.
Karel Ploom peab aastas ilma maksuta 8 waka alla heinamaad oma hobusega tegema, niisama ka 4 wakamaad ristikheina niitma ja 4 wakamaad rukkid ehk nisu, 4 wakkaalla odrat ja 4 waka alla kaerad lõikama ning kuhja panema nii kui mõisa seda nõuab.
§ 9.
Kui majanik peaks enne kontrahti aega lõpetust ära surema, siis jääb se kontrahti õigus tema pärijate kätte kuni tulewa 23 Aprillini.
§ 10.
Majanik peab N V 10 talus aasta üle pidama kõige wähem 2 suurt karja lehma ja 1 hobune
§ 11.
Kõik õnnetused, mis majanikul tule, loomakatku j.n.e. läbi peaksiwad juhtuma kannab tema oma kahjuks.
§ 12.
Kui majanik ühe selle kontrahtis nimetud paragrahwid wastu peaks eksima, siis kaotab tema selle kontrahti õigused enne nimetud aega. Sesama juhtub ka siis kui majanik mõisa warandust warastab, ehk muu warguse pärast trahwitud saab.
§ 13.
Karl Ploom wõib iga aasta kohta ära anda, kui tema õigel ajal, nimelt mitte hiljem kui 23 Detsembril mõisa walitsusele seda nõu teada annab. Kui mõlemilt poolt õigel ajal ei saanud üles öeldud
nimelt 23 Detsembril enne kontrahi lõpetust, siis käib see kontraht weel üks aasta edasi.
Hoonete seisus
Elumaja: Poolemehega ühes
Laut õlestikuga: nii sama
Ait: niisama.
Kadrinal.
Rendiwõtja Rendi andja
/; allkiri:/ /: allkiri:/
trükitud kontrahi peal.
Kohtu määrus: Kohtule isiklikult tuntud Kadrina mõisa renthärra baron Sassi ja mõisa töömehe Kaarel Ploomi wahel maha tehtud rendi töö kauba leping on kohtu ees mõlemile lepingutegijatele ette luetud, ja nemad mõlemad oma käega lepingu algus akti peale alla kirjutanud, sellejärele Walla Kohtu Sead. II jau § 278 i järele lepingut 264 töö päewa kohta ustawaks tunnistada, ja 1893 a V Seaduse § 81 punkt 4-5 akti poslinat mitte nõuda.
Kohtu eesistuja A Saar Peeter Holst
Kohtumõistjad Juhan Märtinson
Kirjutaja KSepp.
