Juusal sel 27.dal Juunil 1869 olliwa kohtomehe koon

Sõreste herra A.v. Kiel kaiwas kirja läbi: Põlgaste peremeeste Telli Hendrike ja Wõhni Johani kari, nelitõistkümmend suurt elajat, wiis wasikat, ja kolmkummendüttessa lammast, üle kiige 59 (wiiskummendüttessa elajat) omma neide Leesmitti maia maa pääle lasknu, kohe Sõreste Herra noort mõtsa taht kaswatada, ja säält omma mõtsa ja nurme waht Widrik Kirik, kandemees Adam Dönner, ja Sõreste mõtsa waht Jaan Roosenberg too karja kinni aianu. Kui naa hää wiisilise leppimisega kõrda ei ole saanu, om Herra kiik muu karja kätte andnu, ja ennege ütte pulli ja õhwakese pandis jätnu, kui neid perast karja om aetu, omma na säält ära kodo lännu.

Telli Hendrik, ja Wohni Johan kutsuti ette, küsiti: Naa es wõi seda wabandada, enge ütliwa. Meije elaja om(m)a kül kogemata weidike üle piiri neide maa pääle lännu, ent mitte neide külwetu ehk kasu mõtsa pääle, enge neide karja maa pääle, kohe ka mõtsawht Widrik Kirik ei ole keelnu; ent nüüd ollew taa ütte kiusu asja perast neide elaja kinni ajanu.

Widrik Kirik, ja kandimees Adam Dönner kutsuti ette, küsiti: Kas tolle maa pääl om enne ehk perast kari käünu, ehk om ta mõtsas kaswatada saisma pantu? Noo tunnistiwa: Sääl om enne ja käüp ka perast Sõreste  küla kari pääl, om peris karja maa, ja ei ole seeni ajani oijetu.

Et nüüd se maa muud kui paljas sööt, kos karja alati käüwa, ja mitte ütski kaso mõts, Widrik Kiriko ja Adam Dönneri tunnisse perra ei ole, mõist kogokonna kohus niida kui Sääduse raamatu § 1065 oppetap, üle terwe elaja summa 1 Rubl. kinni wõtmise trahwi, ja too paari elaja söötmise eest 60 kop; (Sellest ka midage kahjo ei ole tettu). Üle kiige peawa Telli Hendrik, ja Wõhni Johan 1 Rubl. 60 kop. kattessa päiwa sisen ära masma. 

Sai ka mõistmine, ja sääduse raamatu § 773 kohto kaiale kuulutedus.

Pääkohtomees Mihkel Raig

 tema abi            Jaan Leppasoon

 tõine abi            Johan Mandli

 Kirjotaja H. Undritz