Protokoll N 6

Rendi lepping mis Weski walla Parmu talu omanik Juhan Lilla ja talu rentniku Jaan Petri p. Wõsu wahel on tehtud ühe aasta peale. 

§1. Rentnik maksab raha renti Parmu talu eest omanikule aastas kolmsada (300) Rubla ja peab kõik walla kohused täitma mis tulewad täita ehk teha, kui ka teetegemised kõik ja maksab Regulatiwi maksud. 

§2. Rentnik peab kõik põllud korralikult harima. Maad peab kõik 6 tolli sugawuselt kündma ja kaks põldu peab üles kündma sügisel, nimelt rukki kõrs ja linamaa, mitte wähemb kui 20wakkamaad ja saab 10 wakkamaa eest tasu 10Rubla kui tema järgmisel aastal ära läheb et senna põldu peale teha ei saa, aga maksab omanikule 1 rub. 50kop. kahju tasu iga wakkamaa pealt, mis sügisel kündmata jääb. 

§3. Rentnik peab kõige haritawad maad seitsmen põllun pidama nimelt järgmise korral järele: ristikhein peab kaera alla külima ja saab omaniku käest seemend, aga sügisel annab omanikule 100 naela puhast seemend tagasi; ristikhein jääb niitmise alla kaks aastat, kolmandal aastal peab sõnnik peale wedama, sissekündma heasti pehmeks harida ja rukkis heaste kaswawa puhta seemnega kõige hiljem 20 Augustiks mahategema; rükkid ei tohi mitte wähem, kui 10wakkamaad olla. Rentnik maksab omanikule iga halwas korras tehtud, ehk tegemata jäetud, rükki põllu wakkamaa eest kahjutasu 10Rubla ja omanikul on ka õigus kui rentnik maad korralikult ei hari, ehk õigel ajal maha ei tee seda rentniku kulul ära teha. Lina ei tohi rohkem maha teha, kui rukkikõrre otra maa peale ja paar wakkamaad uue maa peale. Rentnik peab ka uutmaad juurde tegema ja nimelt kaera põllu otsast, sealt kust omanik ette näitab, kolm wakkamaad aastas. Rentnik peab kõik kiwid kesa põllu pealt ära wedama, kas suured ehk weikesed mida ka omanik aitab wälja wõtta ja wedada. Rentnik peab ka aitama omanikul ehitusmaterjali wedada, kui maja ehitust omanik midagi ette wõttab ja nimelt poole kõigest sellest ilma tasuta, ka kiwi wedamine ilma tasuta. 

§4. Rentnikul ei ole mitte luba maise heinu müia ei ka heinamaad wälja rentida, ei ka pollu maad kellegile edasirentida. 

§5. Rentnigul jääwad tarwitada need hooned kõik mis praegu temal on nimelt laut, küin, pool lauda pealist, ait, kahe elu tuba; sea laut ainult kõik ja rehi jääwad omanikuga pooles ja omanikul jääwad need hooned mis temal praegu on oma käes temale üksinda elamiseks ja loomadele. Rentnik peab ka kõik omaniku loomad oitma nii palju kui neid on, omanig annab oma poolt sea karjusse, loomad käiwad kõik ühes karjamaal.  

§6. Rentimata jääb 26 wakkamaad põllumaad, mis omanik oma kätte jättab nimelt igast põllust kolm wakkamaad ja peale selle see maatükk, mis lauda tagan on teise Parmu talu piirin kuni suure teeni ja elumaja otsan wastu suurt teed ja aia ääres. Omanikul on õigus sealt wõtta, kust tema ise soowib, aga mitte põllude eest otsast risti. Heinamaad jättab omanik oma kätte mõisa sawikoe juures see tükk kõik, mis lähab elumaja alt läbi teise Parmu piirist kuni põllu wahel lina leotuseni üle suure tee ja kõik need heinamaa tükkid, mis on teise Parmu piirin põllu sisen kuni suure teeni ja mõisa metsani. 

 §7. Rentnikul ei ole mitte luba rohkem sõnnikud kartulidele panda kui omanik lubab ja sinna kohta peab kartulid panema kuhu omanik näitab. 

§8. Kõik eespool nimetatud tööd mis rentnik peab tegema ja kui tema neid mitte ajalt ära ei tee siis on omanikul neid õigus raha eest ära laske teha rentniku kulul. 

§9. Rendimaksmise tärminid on rentnikul 15 Märtsil ja 15 Detsembril 150Rub. korraga ja nimelt pool aasta renti ette kui mitte tärminil ei maksa, siis maksab üks kopik iga rubla pealt protzenti kuus, ja wastutab oma terwe warandusega et rent maksetud saab. 

§10. Loomasid ei tohi rentnik rohkem üle talwe pedada kui kümme tükki ja hobustele ei ole luba hõlgi ära sööta. Kari peab niikaua sügisel karjas käima kui maa paljas on. 

§11. Rendi leping kaotab oma wäärtuse kui midagi wargust, kakkelust ehk suurt kisa ja riidu rentniku poolt peaks ette tulema, sell korral saab ülesüteldus rendi lepping ja järgmisel Jüripäewal lahab rentnik kohast wälja. Rentnikul ei ole midagi kahjutasu nõudmist omaniku käest kui rentnik kõik on kättesaanud oma leppingu järele. 

§12. Kõik mis rentnik ära lõhub ehk kahju teeb hoonete juures oma hooletuse läbi, seda laseb äraparandada ehk maksab selle eest kahjutasu, muud parandust ei ole. 

23 webruaril 1914aastal. J Lilla J. Wõsu

Olen renti summa ükssada kuuskümmend (160) Rubla juba kätte saanud Jaan Wõsu käest - jääb weel saamata 140 Rubla sügiseks 1914a.

J Lilla 22 Mail 1914 aastal.

Lepingutegijate allkirjad tunnistadakse õigeks Prangli wallakohtu poolt ja otsustadakse seda rendi leppingut kohtu aktiraamatusse sisse kirjutada. 

Pranglis, 22 Mail 1914a.

Kohtu eesistuja