PROTOKOLL

Vana-Prangli: Aktiraamat (13.01.1905-09.03.1916)

LeidandmedEAA.3277.2.3
Kaader
80
81
Daatum13.03.1915
Protokolli number1
Protokolli teema2. Varalised tehingud; 7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
A Potahow Kohtumees
J Weske Kirjutaja

Rendi lepping

Tammen mõisa omanik Juh. Weske annab rendile Päidla walla liikmetele Peep Märs ja tema poeg Julius Märs'ile mõisa külgest lahutamata kwootemaa talu "Luhha", kättenäidatud piirides, umbes ükssada wakkamaad krunti kokku, üheks aastaks see on 23 April 1915a. kuni 23 April 1916a.

§1. Raha renti maksawad rentnikud kakssada wiiskümmend (250) Rubla ja nimelt: 125 Rub. 1 April ja 125 Rub. 10 oktobril 1915a. ette ära. Peale selle paneb rentnik mõisale kaheksa wakkamaad niidu heinu kuhja. 

§2. Põllud peab rentnikd seadima ja pidama tulewikus seitsmes nurmes: kesa; rukkis; ristikhein; ristikhein; kesw (oder); lina-kartul-segane; kaerad. Kesa ja ristikheina nurmedest peawad rentnikud kiwid ära korjama ja wedama senna kuhu mõisa walitsus käseb. Sügisel 1915a. peawad rentnikud wähemalt 7 wakkamaad rukkid maha tegema kuni 25 Augustini heaste haritud ja wäetatud maa peale, heasti kaswawa seemnega; ka toowad rentnikud kunstpõllu rammu rukkile kolm kotti. Kõik lauda sõnnik peab kesa nurmele panema. Rukki alla ristikhena seemne külwab 1915 ja 1916 aastatel kewadel rentnikud oma seemnega mõisa walitsuse juures olekul, hea seemnega. Heinu, põllupõhku ja sõnnikud ei tohi rentnikud kohast wälja anda ei ka ära müia. 

§3. Kõik walla orjused, kindu korrad ja teetegemised 14 toldr kwootemaa eest täidab rentikd ilma tasuta; ka maksawad nemad kõik maksud, mis Walgjärwe walda selle koha eest nõutakse, olgu sulan rahan, ehk wiljaga. 

§4. Kõik hooned, mis Luhha talus on saawad rentnikud omale tarwitada, aga peawad ka neid igal ajal korras pidama ja parandama ilma tasuta mõisa materjaliga. Kui mõni hoone ära põleb, ehk on tarwis uut hooned ehitada Luhha talu kohasse, siis peawad rentnikud kõik materjali juurde wedama ilma tasuta. 

§5. Rentnikud saawad mõisa omanikult kütteks: Kolm (3) sülda puid ja kaheksa (8) sülda hagu, mida ise kokku paneb ja wälja weab mõisa metsast. Rentnik wõib kolm wakkamaad kannistikku künda ja senna rukkis külwada sügisel 1915a., aga sellest rükkist ja tulewiku põllust saadut õled peawad Luhha talusse jääma sõnnikuks. Kahel esimesel aastal see on 1915 ja 1916.a. ei ole mõisaomanikul mitte õigus rentnikudele üles ütelda.

§6. Põllumaad peab igal sügisel rentnik ülesse kündma wähemalt wiisteistkümme (15) wakkamaad.

1 April 1915a. rentist on täna ära makstud 25 Rubla. jääb maksta weel ükssada Rubla.

WanaPranglis, sell 13 Märtsil 1915a. 

Rendile andja Juh. Weske [allkiri]

Rendile wõtjad: Peep Märs [allkiri] Juulius Märs [allkiri]

Et see rendi lepping on tehtud Prangli wallakohtule isiklikult tuttawate Juhan Weske, Peep ja Julius Märs'ide wahel nendele ette loetud ja nendest oma käega alla kirjutatud kõik see saab kohtu poolt tunnistatud

Kohtu eesistuja asemel: A. Potahow [allkiri]

Kirjutaja: J.Weske [allkiri]

Rendi lepping

Tammen mõisa omanik Juh. Weske annab rendile Päidla walla liikmetele Peep Märs ja tema poeg Julius Märs'ile mõisa külgest lahutamata kwootemaa talu "Luhha", kättenäidatud piirides, umbes ükssada wakkamaad krunti kokku, üheks aastaks see on 23 April 1915a. kuni 23 April 1916a.

§1. Raha renti maksawad rentnikud kakssada wiiskümmend (250) Rubla ja nimelt: 125 Rub. 1 April ja 125 Rub. 10 oktobril 1915a. ette ära. Peale selle paneb rentnik mõisale kaheksa wakkamaad niidu heinu kuhja. 

§2. Põllud peab rentnikd seadima ja pidama tulewikus seitsmes nurmes: kesa; rukkis; ristikhein; ristikhein; kesw (oder); lina-kartul-segane; kaerad. Kesa ja ristikheina nurmedest peawad rentnikud kiwid ära korjama ja wedama senna kuhu mõisa walitsus käseb. Sügisel 1915a. peawad rentnikud wähemalt 7 wakkamaad rukkid maha tegema kuni 25 Augustini heaste haritud ja wäetatud maa peale, heasti kaswawa seemnega; ka toowad rentnikud kunstpõllu rammu rukkile kolm kotti. Kõik lauda sõnnik peab kesa nurmele panema. Rukki alla ristikhena seemne külwab 1915 ja 1916 aastatel kewadel rentnikud oma seemnega mõisa walitsuse juures olekul, hea seemnega. Heinu, põllupõhku ja sõnnikud ei tohi rentnikud kohast wälja anda ei ka ära müia. 

§3. Kõik walla orjused, kindu korrad ja teetegemised 14 toldr kwootemaa eest täidab rentikd ilma tasuta; ka maksawad nemad kõik maksud, mis Walgjärwe walda selle koha eest nõutakse, olgu sulan rahan, ehk wiljaga. 

§4. Kõik hooned, mis Luhha talus on saawad rentnikud omale tarwitada, aga peawad ka neid igal ajal korras pidama ja parandama ilma tasuta mõisa materjaliga. Kui mõni hoone ära põleb, ehk on tarwis uut hooned ehitada Luhha talu kohasse, siis peawad rentnikud kõik materjali juurde wedama ilma tasuta. 

§5. Rentnikud saawad mõisa omanikult kütteks: Kolm (3) sülda puid ja kaheksa (8) sülda hagu, mida ise kokku paneb ja wälja weab mõisa metsast. Rentnik wõib kolm wakkamaad kannistikku künda ja senna rukkis külwada sügisel 1915a., aga sellest rükkist ja tulewiku põllust saadut õled peawad Luhha talusse jääma sõnnikuks. Kahel esimesel aastal see on 1915 ja 1916.a. ei ole mõisaomanikul mitte õigus rentnikudele üles ütelda.

§6. Põllumaad peab igal sügisel rentnik ülesse kündma wähemalt wiisteistkümme (15) wakkamaad.

1 April 1915a. rentist on täna ära makstud 25 Rubla. jääb maksta weel ükssada Rubla.

WanaPranglis, sell 13 Märtsil 1915a. 

Rendile andja Juh. Weske [allkiri]

Rendile wõtjad: Peep Märs [allkiri] Juulius Märs [allkiri]

Et see rendi lepping on tehtud Prangli wallakohtule isiklikult tuttawate Juhan Weske, Peep ja Julius Märs'ide wahel nendele ette loetud ja nendest oma käega alla kirjutatud kõik see saab kohtu poolt tunnistatud

Kohtu eesistuja asemel: A. Potahow [allkiri]

Kirjutaja: J.Weske [allkiri]


TAGASI KUVA MÄRGENDUS