Rendi lepping.
§1. Suure-Kambja "Kõrwe N 63" talu omanik August Mihkli p. Tiits annab oma talu, wälja arwatud ainult rentnik Mihkel Urmi rendikohta umbes 35 wakkamaad, kättenäidatud piirides, rendile Gustaw Kihhu'le ühe aasta peale, see on 23 Aprill 1915a. kuni 23 April 1916 a. Hooned selle koha peal on: 1. Elumaja rehega; 2. laut; 3. tall ja ait ja 4. saun.
§2. Raharenti selle koha eest maksab Gustaw Kihhu aastas kolmsada (300) Rubla August Tiitzile ja nimelt: 1 April 160 Rub. ja 1 oktobr. 1915a. 150 Rubla
§3. Rentnik Gustaw Kihhu peab selle Kõrwe talu põldusid 7 nurmen, nagu naad praegu peetud, edasi pidama ja igal aastal peab kõik sõnnik rukki nurme peale ära tarwitatud saama, ainult 20 koormat wõib kartulile panda. Kõik põllu pidamine peab häästikorraltud olema.
§4. Kewadeks 1916a. peab 1 nurm, umbes 12 wakkamaad, rukkid hästi haritud ja wäetatud maa peale hea puhastud rukki seemnega maha külwatud olema, niisama peab ka ristikheina sööt, keswa kõrs ja linamaa ülesse küntud olema.
§5. Rentnikul ei ole luba "Kõrwe" talust ilma rendile andja lubata põhku, heinu ega sõnnikud wälja wedada ega müia, ainult ristikheinu wõib müia. Põletus materjaliks saab rentnik "Kõrwe" talust ainult turba maad, kust ise wõib turbast lõigata, Puid ja hagu ei tohi "Kõrwe" talust mitte raguda. Lina leotuse jaoks ja heina kuhjade alla wõib ainult heinamaa pealt hagu raiuda. Kõrwe talu metsa peab rentnik wahtima ja kui seal peaks midagi kahju tehtud olema, siis peab kohe üles andma omanikule.
§6. Kõik orjusi talu pealt, see on teetegemisi, küidis käimisi j. n.e mis walla walitsus nõuab, peab rentnik täitma. Kiriku tee jagu ja üks küidi päew on teisel rentnikul Mihkel Urmil teha. Niisama peab ka rentnik regulatiwi wilja iga kord maksma. Kõik raha maksud talu eest maksab August Tiits.
§7. Peaks talus midagi parandust hoonete juures ette tulema, siis peab rentile andja ise kõik seda ära laskma teha, kuna rentnik peab materjali juurde wedama.
§8. Rendile andja August Tiitzi äi Juhan Lokk jääb oma perekonnaga selleks aastaks Kõrwe talusse elama ja saab elamise ruumideks wäikese tare sahwri kõrwalt taluelumajast
§9. Ristikheina seemne rukki nurmele peale külimiseks kewadel 1915a. annab August Tiitz aga 1916a. kewadel peab rentnik G. Kihho kaks (2) punta häid ristikheina seemneid andma omanikule maha külwamiseks.
§10. Kui see Kõrwe talu peaks oksjoni teel ära müidut 1915/1916a. jooksul - siis wõib rentnik ikka kuni 23 April 1916a. talus elada oma inwentariga; aga Kihhu peab enne oksjoni omme õigusi teatada Rahukogule.
Rendist on ära maksetud Rentnik omanikule 70 Rubla
August Tiits [allkiri] Kustaw Kihhu [allkiri]
Et see lepping on tehtud August Tiitz ja Kustaw Kihhu wahel; nendele ette loetud ja nendest oma käega allakirjutatud - kõik see saab tunnistatud Prangli wallakohtu poolt
2 Aprill 1915a.
Kohtu eesistuja: K. Pala [allkiri]
Kohtu liikmed: JSägi [allkiri] K Eli [allkiri]
Kirjutaja JWeske [allkiri]
See kontraht jääb makswaks weel üheks aastaks, see on 23 April 1916a. kuni 23 April 1917a. endistel tingimistel uue omaniku Karl Weski ja minu Kusta Kihu wahel
Sell 8 Märtsil 1916a.
Karl Weske [allkiri] K Kihu [allkiri]
Rendi lepping.
§1. Suure-Kambja "Kõrwe N 63" talu omanik August Mihkli p. Tiits annab oma talu, wälja arwatud ainult rentnik Mihkel Urmi rendikohta umbes 35 wakkamaad, kättenäidatud piirides, rendile Gustaw Kihhu'le ühe aasta peale, see on 23 Aprill 1915a. kuni 23 April 1916 a. Hooned selle koha peal on: 1. Elumaja rehega; 2. laut; 3. tall ja ait ja 4. saun.
§2. Raharenti selle koha eest maksab Gustaw Kihhu aastas kolmsada (300) Rubla August Tiitzile ja nimelt: 1 April 160 Rub. ja 1 oktobr. 1915a. 150 Rubla
§3. Rentnik Gustaw Kihhu peab selle Kõrwe talu põldusid 7 nurmen, nagu naad praegu peetud, edasi pidama ja igal aastal peab kõik sõnnik rukki nurme peale ära tarwitatud saama, ainult 20 koormat wõib kartulile panda. Kõik põllu pidamine peab häästikorraltud olema.
§4. Kewadeks 1916a. peab 1 nurm, umbes 12 wakkamaad, rukkid hästi haritud ja wäetatud maa peale hea puhastud rukki seemnega maha külwatud olema, niisama peab ka ristikheina sööt, keswa kõrs ja linamaa ülesse küntud olema.
§5. Rentnikul ei ole luba "Kõrwe" talust ilma rendile andja lubata põhku, heinu ega sõnnikud wälja wedada ega müia, ainult ristikheinu wõib müia. Põletus materjaliks saab rentnik "Kõrwe" talust ainult turba maad, kust ise wõib turbast lõigata, Puid ja hagu ei tohi "Kõrwe" talust mitte raguda. Lina leotuse jaoks ja heina kuhjade alla wõib ainult heinamaa pealt hagu raiuda. Kõrwe talu metsa peab rentnik wahtima ja kui seal peaks midagi kahju tehtud olema, siis peab kohe üles andma omanikule.
§6. Kõik orjusi talu pealt, see on teetegemisi, küidis käimisi j. n.e mis walla walitsus nõuab, peab rentnik täitma. Kiriku tee jagu ja üks küidi päew on teisel rentnikul Mihkel Urmil teha. Niisama peab ka rentnik regulatiwi wilja iga kord maksma. Kõik raha maksud talu eest maksab August Tiits.
§7. Peaks talus midagi parandust hoonete juures ette tulema, siis peab rentile andja ise kõik seda ära laskma teha, kuna rentnik peab materjali juurde wedama.
§8. Rendile andja August Tiitzi äi Juhan Lokk jääb oma perekonnaga selleks aastaks Kõrwe talusse elama ja saab elamise ruumideks wäikese tare sahwri kõrwalt taluelumajast
§9. Ristikheina seemne rukki nurmele peale külimiseks kewadel 1915a. annab August Tiitz aga 1916a. kewadel peab rentnik G. Kihho kaks (2) punta häid ristikheina seemneid andma omanikule maha külwamiseks.
§10. Kui see Kõrwe talu peaks oksjoni teel ära müidut 1915/1916a. jooksul - siis wõib rentnik ikka kuni 23 April 1916a. talus elada oma inwentariga; aga Kihhu peab enne oksjoni omme õigusi teatada Rahukogule.
Rendist on ära maksetud Rentnik omanikule 70 Rubla
August Tiits [allkiri] Kustaw Kihhu [allkiri]
Et see lepping on tehtud August Tiitz ja Kustaw Kihhu wahel; nendele ette loetud ja nendest oma käega allakirjutatud - kõik see saab tunnistatud Prangli wallakohtu poolt
2 Aprill 1915a.
Kohtu eesistuja: K. Pala [allkiri]
Kohtu liikmed: JSägi [allkiri] K Eli [allkiri]
Kirjutaja JWeske [allkiri]
See kontraht jääb makswaks weel üheks aastaks, see on 23 April 1916a. kuni 23 April 1917a. endistel tingimistel uue omaniku Karl Weski ja minu Kusta Kihu wahel
Sell 8 Märtsil 1916a.
Karl Weske [allkiri] K Kihu [allkiri]
