1898 aastal Märtsi kuu 26 päewal kinnitud Romulus Aawakiwi, Josep Tõnnisoni  ja Joosep Kursi poolt ette pandud kirjalik raha rendi leping.

                                                                                                                          § 1.

,, Agronom Romulus Aavakiwi annab oma Lanewälja talu maad ( 162 wakamaad ehk 21 taaldrid 11 krossi) ja hooned Palla walla liikmete Joosep Tõnnissoni ja Joosep Kursi kätte üheks aastaks, see on 23mast  aprillist 1898 kuni 23ma aprillini 1898 aastal rendile ja maksawad  rentnikud ühte kokku renti aastas 185 rubla ( ütle: sada kaheksakümmend wiis rubla), mis kahes terminis 1 Aprillil ja

ja 1 oktobril ette ära tuleb maksa. Rendi maks on Joosep Tõnnissonil ja Joosep Kursil mõlematel ühe suurune, mõlemad maksawad 1mesel aprillil kumbgi 46 rbla 25 kop ja 1sel oktobril niisamuti 46 rbla 25 kop. ette ära. Kui ühelt ehk tõiselt poolt, see on rendile andja ehk rendile wõtjate poolt ei ole Jakobi päewal üles üteldud, kestab see kontraht jällegi üks aasta edasi.

                                                                                                                            § 2.

Lanewälja talu maa wõtawad rentnikud tema praeguses olekus ja suuruses wastu, see on 50 põldu (9) üheksas wäljas iga wäli wiis ja üks pool (5½) wakamaad suur. Lanewälja talu maa peal elaw Juhan Kronk ei tee aga oma maa tüki eest päewad rentnikudele, waid koha omanikule.

                                                                                                                               § 3.

Rentnikud,Joosep Tõnnisson ja Josep Kurs peawad nende kätte antud maad hea põllu harimise kawa peal pidama ja kui Jakobi päewal ühelt ehk tõiselt poolt, nende kontrakti tegijatest on üles

ütelnud, siis peawad rentnikud maid allnimetatud wiisil wälja rentijale tagasi andma nõnda et:

a) Rukkid peab Augusti kuu üheteistkümne(11) wakka wäetatud maa (see on 2 wälja) peale külwatud olema ja kui rukkid maha tegemata jäenud, siis maksawad rentnikud iga wakk maa eest seitse 

wakka rukkid kas wiljaga ehk rahaga.

b) Teise rukki wälja orase sisse peawad rentnikud kewade ristikheina seemet külwama ja iga ristikheina wäli peab kaks (2) aastat korda mööda ristikheina all seisma.

c) Rukki kõrs, odra kõrs, ristik heina maa peal peab sügise üles küntud ja ära äestatud saama, kui aga koha käest ära andmise ajal see maa kündmata ja äestamata jäenud, siis maksab rentnik iga wakamaa eest kaks (2) rubla.

d.) Kui rentnikud ära lähwad peab kõik sõnnik, mis loomade toidust ja põhust on saanud, nõnda sama ka üle jäänud põhk, õled ja heinad ilma tasumise nõudmata koha peale jäema, peale selle

peawad rentnikud weel tähele panema, et nendel mitte luba ei ole rendi maa pealt saadud heinu ja õlgi müia ehk laenux anda. 

e.) Maade piirid olgu puhtad ja piiri märgid ilusaste alles hoitud.

f.) Lanewälja Talu krundi pääl olew mets peab täiesti terwe ja puutumata olema.

                                                                                                                        § 4.

 Üks wakamaa Lanewälja maad, Awakiwi weski järwe ääres jäeb herra R. Aawakiwi kätte tarwitada, ega ole rentnikudel õigust selle eest ühtegi tasumist nõuda.

                                                                                                                          § 5.

Wastu Saarewalla raja olewa heina maa  peal teewad rentnikud iga aasta, nii kaua kui se talu nende kätte jääb, heinu ilma et järwe wesi peaks maha lastud saama. Kõik heinamaad peawad rentnikud hagudest juurtega ühes wälja puhastama ja on kohustatud selle eest kõwaste hoolt kandma, et uue heina tegemist oma ega wõerad karja loomad ei saaks heinama peale lastud.

                                                                                                                            § 7.

Lanewälja krundi peal on järgmised hooned:

a.) Üks elumaja kahe kambriga, reie alune, rehi kõik ühe õle katuse all ja kiwist kõwa wundamendi peal.

b) Kaks lauta ühe õle katuse all ja kõwa kiwist wundamendi peal.

c) Kaks aita õle katuse all.

d.) Üks saun õle katusega.

e) Kaks küüni õle katuse all ja kiwist wundamendi peal. 

Kõik need hooned ja nende ahjud ja wundamendid peawad rentnikud parandama ja (kõik need hooned) korras hoidma. Nii samma on ka korsna pühkimine rentnikude asi. Lubja ehitamise ja parandamise jaoks peawad rentnikud oma kuluga muretsema. Nende hoonete katuksid peawad rentnikud hoolega parandama osalt uueks tegema ja kõige paremas korras hoidma.             

                                                                                                                             § 8.

Laanewälja talu hoonete ehitamise ja parandamise puud saawad rentnikud  rendile andja käest, peawad aga need puud ise oma kuluga raiduma ja wedama sealt kus neile koha omanik seda juhatab ehk kätte annab, aga ühegi ehitamise ehk parandamise eest ei ole rentnikudel õigus tasumist nõuda. Talu hooned peawad rentnikudel koha käest ära andmise korral kõik hääs korras ja kõwad olema.

                                                                                                                                 § 9.

a) Kõik walla,  kroonu ning kiriku maksud ja teede tegemised, mis selle talu pealt nõutakse, kannawad rentnikud üksi; niisamati jäeb ka kõik tulekassa raha üksi rentnikudel maksa.

b) Kõik õnnetused ning äpardused, mis pikse rahe sau wõi weiste katku läbi rentnikudele tulnud, neid peawad rentnikud üksi kui oma kahju kandma.

                                                                                                                                   § 10.

Rendile andja ja tema elanikud wõiwad seda Lanewälja talu kohta ja tema hooneid oma arwamist mööda nii tihti kui tahes waadata ja ei tohi rentnikud seda neile mitte keelata.

                                                                                                                                     § 11.

Et kõik selles raha rendi kontraktis olewad paragrahwid täielikult saaksiwad täidetud, selle eest wastawad rentnikud Joosep Tõnnisson ja  Josep Kurs kõige oma waranduse, hobuste ja elajatega. Hobuseid peab selle koha peal rentnikudel mõlematel kokku neli (4) ja sarvloomalisi kümme (10) olema, see on kummalgi rentnikul 2 hobust ja 5 lehma. Neid nelja hobust ja 10 lehma ei ole rentnikudel mitte luba ilma wälja rentija teadmata ja tahtmata enne koha tagasi andmist ei ära müija ega ära wiija.

                                                                                                                                        § 12.

                                                                                                                                  Lisa.

Kõik rentnikude oma wahel juhtunud pahandused ehk üks teisele tehtud  kahjud ei puudu mitte koha omanikusse, tema nõuab alati mõlemate käest rendi.

                                                                      Kohtu eesistuja J Reinhold

                                                                       Kirjutaja             KSepp.