PROTOKOLL

Pala: Lepinguraamat (1891-1902)

LeidandmedEAA.3089.1.10
Kaader
74
75
Daatum24.09.1898
Protokolli number12
Protokolli teema2. Varalised tehingud

Tänasel 1898 septembri kuu 24 päewal kinnitatud Palla mõisa herra A. von Stryki ja Jaan Seppa kirjalikult sisse antud Mõisa-maa meeste kontrakt.

1.,, Palla mõisa annab Mutti N: VII mõisa maa koha Jaan Seppa, Jüri päewast 1898 kuni Jüripäewani 1901, mille eest Jaan Sepp mõisale kolme mehe jala oma töö nõudega, igal nädalal teeb, see on iga esmaspäew, teisipäew ja kolmapäew, see on aasta pääle 156 päewa.

2. Kõik hooned kaewud ja aiad, üks külwatud rukipõld ning üks künnetud ja äestatud rukki kõrrepõld, iga üks kuus wakka alla suur ja 15 2/3 wakaalla hagudest puhastatud heinamaad peab majanik terwelt wastu wõtma ja niisamuti ka kontrakti lõpetuse ajal ära andma. Kõik parandamine ehk uuesti ehitamine, olgu siis elumaja ehitus on majaniku kohus ja ei wõi mõisa poolt muud materjali nõuda, kui palgid ja latid.

3. Majanik peab põllu maad säätud korra järele tarwitama ja ei tohi sest Mutti N: VII talust ei sõnnikut, heinu, õlgi ega põllu toitu wälja wedada ehk ära anda, muud kui üksi need õled,  mis tõiste mõisa maa meeste katuste tarwis lähewad.

4. Majanik peab kõige Palla mõisa maa meeste hulgas, nende kohtade elumajad ehitama ja materjali ilma maksuta juure wedama, selle põhja peale, mis mõisa walitsus ja majanikude selts enne ehitust ette kirjutab.

5. Majanik saab aastas 1½ 6 jalalist sülda 3/4 arssina pikused põletamise puid ja 6 sülda walmis hagu, mis mõisa käsu peal, kas mõisa ehk wõeras ise peab raiuma ja ära wedama.

6. Kui Jaan Sepp ehk tema sulane, kontrahtis säetud päewadel mõisa tööle ei tule, siis maksab nädali orjuse puuduwa päewa eest 50 kop. Need päewad, mis tema mõisa lubaga rohkem teeb, kui nädala orjus ette kirjutas saawad temale suwel 40 kop ja talwel 25 kop tasutud. Suwe orjuseks arwatakse päewad Jüripäewast kuni 10 nowembrini.Talwe orjuseks 10 now. kuni Jüripäewani ja saab nendel terminidel ka rehnung rohkem tehtud ja puuduste päewade üle ära peetud.

                                              7 on maha kustutatud.

8. Üle nende § 1 nimetatud päewade Majanik peab aasta 10 waka alla heinamaad oma hobusega tegema, niisama ka 4 wakamaad ristik heina niitma ja 4 waka alla rukit ehk nisu, 4 waka alla odra wõi hernid ja 4 waka alla kaera lõikama ja kuhja panema, kui mõisa seda nõuab ja pole temale nende tööde eest maksetud:

Heinamaa ja ristikheina wakamaa eest-üks (1) rbla

Rukki ehk nisu wakkamaa eest              -üks(1)  rbla kolmkümmend (30) kop.

Suwe wilja wakamaa eest                       - üks(1) rbla.

9. Kui majanik peaks enne kontrahti aja lõpetust ära surema siis jääb see kohtrahti õigus pärijate kätte, kuni tulewa 23 aprillini.

10. Majanik peab Mutti N: VII talus üle pidama kõige wähem 3 karja lehma ja ühe hobuse. Kui majanik on ennast kulutanud selle parandamise heaks, siis ei wõi tema selle eest midagi nõuda.

11. Kõik õnnetused, mis majanikul tule, looma katku j. n.e. läbi  peaksiwad juhtuma, kannab tema oma kahjuks.

12. Kui majanik ühe selle kontrahtis nimetud paragrahwise wastu peaks eksima, siis kautab tema selle kontrahti õigust enne nimetud aega. Seesama juhtub ka siis, kui majanik mõisa warandust warastab, ehk muu warguse pärast trahwitud saab ja on siis luba teda kohe wälja saata kohast, ilma et tema kahju tasumist wõiks nõuda.

13.Majanik wõib iga aasta oma koha ära anda, kui tema õigel ajal nimelt mitte hiljem kui 23 Detsembril mõisa walitsusele seda nõu teada annab. Kui mõlemilt poolt õigel ajal saanud üles üteldud, nimelt 23 Detsembril enne kontrahti lõpetust, siis käib see kontraht weel üks aasta edasi.

14. Kantnik  tohib ainult üks õue koer enesele pidada, kes ahelate otsas saab peetud; wastalisel korral on mõisa walitsusel luba, koerad mis wäljas pool õue leitasse maha lasta. Kui kantniku koerad wäljas pool õue ümber hulguwad siis juhtub ka see mis § 12 nimetatud.

                                                                     Hoonete seisus:

1) Elumaja korstnaga, õlest katuse all, kõik raua kraam on mõisa oma ja hääs korras.

2) Laut ja õlestik õlest katusse all-hea.

3) Kaks aita õlest katuse all, raud inged mõisa omad.

4) Kaew ja aijad hääs korras.

5. Saun õlest katuse all.

                               Alkirjad:

                               Kohtu eesistuja JReinhold

                                          Kirjutaja   KSepp.      

Tänasel 1898 septembri kuu 24 päewal kinnitatud Palla mõisa herra A. von Stryki ja Jaan Seppa kirjalikult sisse antud Mõisa-maa meeste kontrakt.

1.,, Palla mõisa annab Mutti N: VII mõisa maa koha Jaan Seppa, Jüri päewast 1898 kuni Jüripäewani 1901, mille eest Jaan Sepp mõisale kolme mehe jala oma töö nõudega, igal nädalal teeb, see on iga esmaspäew, teisipäew ja kolmapäew, see on aasta pääle 156 päewa.

2. Kõik hooned kaewud ja aiad, üks külwatud rukipõld ning üks künnetud ja äestatud rukki kõrrepõld, iga üks kuus wakka alla suur ja 15 2/3 wakaalla hagudest puhastatud heinamaad peab majanik terwelt wastu wõtma ja niisamuti ka kontrakti lõpetuse ajal ära andma. Kõik parandamine ehk uuesti ehitamine, olgu siis elumaja ehitus on majaniku kohus ja ei wõi mõisa poolt muud materjali nõuda, kui palgid ja latid.

3. Majanik peab põllu maad säätud korra järele tarwitama ja ei tohi sest Mutti N: VII talust ei sõnnikut, heinu, õlgi ega põllu toitu wälja wedada ehk ära anda, muud kui üksi need õled,  mis tõiste mõisa maa meeste katuste tarwis lähewad.

4. Majanik peab kõige Palla mõisa maa meeste hulgas, nende kohtade elumajad ehitama ja materjali ilma maksuta juure wedama, selle põhja peale, mis mõisa walitsus ja majanikude selts enne ehitust ette kirjutab.

5. Majanik saab aastas 1½ 6 jalalist sülda 3/4 arssina pikused põletamise puid ja 6 sülda walmis hagu, mis mõisa käsu peal, kas mõisa ehk wõeras ise peab raiuma ja ära wedama.

6. Kui Jaan Sepp ehk tema sulane, kontrahtis säetud päewadel mõisa tööle ei tule, siis maksab nädali orjuse puuduwa päewa eest 50 kop. Need päewad, mis tema mõisa lubaga rohkem teeb, kui nädala orjus ette kirjutas saawad temale suwel 40 kop ja talwel 25 kop tasutud. Suwe orjuseks arwatakse päewad Jüripäewast kuni 10 nowembrini.Talwe orjuseks 10 now. kuni Jüripäewani ja saab nendel terminidel ka rehnung rohkem tehtud ja puuduste päewade üle ära peetud.

                                              7 on maha kustutatud.

8. Üle nende § 1 nimetatud päewade Majanik peab aasta 10 waka alla heinamaad oma hobusega tegema, niisama ka 4 wakamaad ristik heina niitma ja 4 waka alla rukit ehk nisu, 4 waka alla odra wõi hernid ja 4 waka alla kaera lõikama ja kuhja panema, kui mõisa seda nõuab ja pole temale nende tööde eest maksetud:

Heinamaa ja ristikheina wakamaa eest-üks (1) rbla

Rukki ehk nisu wakkamaa eest              -üks(1)  rbla kolmkümmend (30) kop.

Suwe wilja wakamaa eest                       - üks(1) rbla.

9. Kui majanik peaks enne kontrahti aja lõpetust ära surema siis jääb see kohtrahti õigus pärijate kätte, kuni tulewa 23 aprillini.

10. Majanik peab Mutti N: VII talus üle pidama kõige wähem 3 karja lehma ja ühe hobuse. Kui majanik on ennast kulutanud selle parandamise heaks, siis ei wõi tema selle eest midagi nõuda.

11. Kõik õnnetused, mis majanikul tule, looma katku j. n.e. läbi  peaksiwad juhtuma, kannab tema oma kahjuks.

12. Kui majanik ühe selle kontrahtis nimetud paragrahwise wastu peaks eksima, siis kautab tema selle kontrahti õigust enne nimetud aega. Seesama juhtub ka siis, kui majanik mõisa warandust warastab, ehk muu warguse pärast trahwitud saab ja on siis luba teda kohe wälja saata kohast, ilma et tema kahju tasumist wõiks nõuda.

13.Majanik wõib iga aasta oma koha ära anda, kui tema õigel ajal nimelt mitte hiljem kui 23 Detsembril mõisa walitsusele seda nõu teada annab. Kui mõlemilt poolt õigel ajal saanud üles üteldud, nimelt 23 Detsembril enne kontrahti lõpetust, siis käib see kontraht weel üks aasta edasi.

14. Kantnik  tohib ainult üks õue koer enesele pidada, kes ahelate otsas saab peetud; wastalisel korral on mõisa walitsusel luba, koerad mis wäljas pool õue leitasse maha lasta. Kui kantniku koerad wäljas pool õue ümber hulguwad siis juhtub ka see mis § 12 nimetatud.

                                                                     Hoonete seisus:

1) Elumaja korstnaga, õlest katuse all, kõik raua kraam on mõisa oma ja hääs korras.

2) Laut ja õlestik õlest katusse all-hea.

3) Kaks aita õlest katuse all, raud inged mõisa omad.

4) Kaew ja aijad hääs korras.

5. Saun õlest katuse all.

                               Alkirjad:

                               Kohtu eesistuja JReinhold

                                          Kirjutaja   KSepp.      


TAGASI KUVA MÄRGENDUS