Kaebas Suuremõisa walitseja J. G. Mühlbaum, et Juhan Erk on ilmaaegu ta peale 1883 a. Kihelkonna kohtus kaebanud, nagu oleks ta Erko kontrakti ärawõtnud ja teda kohast wäljaaeanud, ning tahte kohta T. Pihlamets käest nüid tagasi. Kohtu Herra küsinud, kas Sind on kohast wälja aetud? mis peale J Erk waid, kui puu seisnud. Ta ütles et ei ole wägise kontrakti ta käest ärawõtnud ega kohast ka mitte wäljaaeanud, mis wale on. Juhan Erk on tema juure tulnud ja ütelnud, et ei sa enam maade ehk kohapidamisega korda, on haige ja palunud et saaks üks teine sissepandud. Ta kostnud, et enam nüid /Jüripäew 1883/ ei sa peremeest sisse, mis peale J Erk kostnud, et sest muret põle, tal omal peremees teos, annab Tõnis Pihlamets kätte koha. Juh. Erk on seda siis isi T. Pihlamets kätte kaubelnud, ning T. Pihlamets tulnud tema juure ja ütlenud et Juh. Erk koha tema kätte kaubelnud, mis wastu walitsejal midagi põle olnud ja keelmata koha ka tale pidada lubanud.

T. Pihlamets ütles, et J. Erk heameelega kontrahti tema kätte anud ja ka koha.

Juhan Erk ütles, et tema põle mitte nüid /1884/ lubanud T. Pihlametsa kohast wäljaaeada, ööldagu aga kelle wasto ta on seda rääkinud! - ütleb ka, et põle mitte wägise kohast wäljaaetud, ja et isi ka kontrakti ta T. Pihlametsa kätte annud, ning põle ka mitte Grahwi Herra wastu kaebanud, et teda wägise kohast wäljaaetud.

Et Juhan Erk leppimisele ei sündinud, mõistis kohus, et 1883 a. Nr 41 al J. Erk isi kinnitas kohtu ees (ja) et koht Pihlametsal jääb ja maade kraama käest äraandis ning kauples ennast ka ta juure korteri. - ja nüid isi ka tunnistas, et tea põle wägise wäljaaetud, saab oma tühja juttude ette 12 tundi kinni pandud, mis täidetud sai.