1899 aasta aprilli kuu 29 päewal kinnitatud August Ernitsa ja Jakob Wadi suusõnaline leping.

                                                                                                                                 1.

August Ernits  annab Jakobi talu N:4 Jakob Waddile poole tera pääle kolmeks aastaks s.o. 23 aprilli kuupäewast 1899 aast. kuni 23 aprillini 1902 aast.

                                                                                                                                  2.

August Ernits annab selle koha jauks kõik wilja seemned külwi jauks kui ka kartohwli seemne. Poole tera mees  Jakob Wadi peab maa täielikult ja korralikult harima ja kõik tööd mis wili ja kartohwlid nõuawad ära tegema oma töö jõuga kuni puhtad terad kätte saawad. Siis wõtab peremees August Ernits seemne ära ja mis üle jäeb jagawad pooletera mees peremehe August Ernitsa juures olemisel pooleks ja paneb aita kuhu peremees käsib. Niisamuti saawad ka õled ja põhk pooleks jagatud ja paigale pantud, kuhu peremees käsib.Ka heinad peab Jakob Wadi korralikult kuiwatama küini ehk kuhja panema ja pärast kodu wedama olgu  põllu ehk metsa hein, siis saawad heinad peremehe juures olemisel pooleks jagatud ja paigale pantud kuhu peremees näitab.

                                                                                                                                    3.

Kartohwleid saab umbes kaks wakamaad maha tehtud. Kui pooletera mees Jakob Wadi on kartohwlid üles wõtnud, siis saawad peremehe juures olemisel esiteks seeme ära wõetud ja siis pooleks

jagatud ja Jakob Wadi poolt keldrisse pantud, kuhu peremees näitab.

Lina seemet saab umbes kaks wakamaad maha külwatud, kui seeme on ära wõetud , saawad seemned pooleks jagatud.Linad harib poole tera mees nii ära et müia kõlbawad lina sääduse järele: siis saawad ka pooleks jagatud peremeehe juures olemisel.

Ristikheina seemet saab üks wakamaa jäetud. Jakob Wadi peab seemne wälja harima ja puhta seemne peremehele wälja andma see seeme jäeb kõik tulewaks aastaks seemneks.

                                                                                                                                      4.

August Ernitsa talu küljest saab wälja wõetud weski juurest kolm wakka maad põldu ja Ristee jagu heinama, mis Joosep Ernitsa käes pruukida on . Niisamuti ka üks wakamaa maad, mis Daawet Kukke kätte wälja renditud on.

                                                                                                                                        5.

Peremees August Ernits wõttab Talu koha küllest wiis wakamaad põldu oma kätte, niisamuti jäewad ka heina koppel ja mõlemad wiljapuu aijad jääwad peremehe pruukida.

Pooleteramees peab seda põldu ära harima ja iga aasta 50 koormat sõnnikut andma.

                                                                                                                                         6.

Poole tera mees peab kõik kiriku teed sillutama, kuna aga posti tee sillutamise raha peremees ja pooleteramees pooliti maksawad ka muud talumaksud maksawad pooliti.

                                                                                                                                          7.

Pooletera mehel peab kõige wähem 2 hobust ja kuus karja elajat olema, mis kui kautsiooni asemel pooleteramehel peab olema.

                                                                                                                                          8.

Pooletera mees Jakob Wadi peab sügise kõik künnid, nii kui rukki, ristikheina ja tõu kõrrepõllud.  Kesa all peab iga aasta wiiendik osa põllust olema.

                                                                                                                                           9.

Poole tera mees ei tohi mingisugust põllu põhku ehk heinu müia ehk laenu pääle anda. Korstnad ja trubid elu majal puhtaks tegema. Aiad piawad hääs korras hoitud saama, milletarwis peremees roikaid annab.

                                                                                                                                           10.

Rehe kütmise tarwis annab peremees kaks sülda puid.mida pooleteramees peab raiduma ja wedama. Elu maja kütte on pooliti.

                                                                                                                                            11.

Rukki orast saab poole tera mees wiisteistkümmend wakamaad, mis ta ka jälle niisama palju maha peab tegema. Pooleteramees saab poolwaka maad wärske kartuli maad.

                                                                                                                                             12.

 Kui pooletera mees soowib kesa pääle wilja maha külwada, mis enne rukkit ära saab korjatud, siis wõib seda ainult peremehe lubaga teha, selle asemel tuleb kesale  kunst sõnnikut sõnnikut anda, mida peremees ja pooletera mees pooliti ostawad.

                                                                                                                                              13.

Gipsi peab poole Tera mees iga aasta 50 puuda ristikheina põllu pääle külwama, mida pooliti ostetakse. Poole tera mees peab kesa iga aasta lauda sõnnikuga wäetama.

                                                                 Allkirjad:

                                              Kohtu eesistuja:    J Reinhold

                                                         Kirjutaja:      KSepp.