Kaibus.
Ette aste Jula Kübbar (in Affitauz) nink kaibas, sel 8. Junil s.a. lännu temma Wijo Leppinde pole kangast kuddama, sest neil ollu üttine kangas üllesweetu, kui temma kambre lännu, siis ollew se töine pole maja perremees Karl Lepland tedda hirmasl wiisil söimanu ja teotanu nink horas üttelnu; nink temma Jula Kübbar ollew temmale kambrest wasta üttelnu, "sinnul on essi hor"; selle sönna päle ollew Karl Lepland kambre usse lahti lönu nink ajanu ähwartuse sönna, säält joksnu temma Jula Kübbar töisest uksest wälja pakku, nink ollu hennast waega ärra ehmatanu, ja ollew essi rasseta jalla päl.
Selle asja man on Wijo Leppind näggija ollu.
wäljanöudminne:
Karl Lepland sai ette kutsutus, nink wastutas Jula Kübbar tullu läbbi temma wilja, nink temma ollew üttelnu, "miks perrast sinna minnp wilja maha sökut" säält ollew Jula Kübbar temmale halbo sõnna wasta andnu, nink nitde Wijo Leppindi manu kambre lännu nink säält üttelnu, "sinno tarre haisep; selle sönna päle ollew temma siis kambre ukst lahti töuganu, nink üttelnu, "kui minno tarre haisep, siis lassen sulle ka haiso sisse", nink muud ei tija temma Jula Kübbarale tennu ollewad.
Wijo Leppind sai ette kutsutus, nink tunnist, Karl Lepland ollew Jula Kübbard hirmsal kombel söimanu, siis ollew Jula Kübbar temmale wastutanu, "sinnul on essi hor." selle sönna päle ollew Karl Lepland kambre ust lahti pörrotanu, agga Jula Kübbar ollew wällinutsest kambre uksest pakku länu, nink kambre läwe kotsil ollu kirwes, nink Karl Lepland harnu sedda kätte ja joksnu Jula Kübbarale perra.
Otsus:
et Karl Lepland Jula Kübbard trotsnu ja teotanu, maksap temma 3 Rb. trahwi waeste ladiko hääs.
Selle otsusega tunnist Jula Kübbar ülle ültse mitte rahul, nink pallel Protokolli wälja, siis sai §772 ja 773 ette selletetud ja temmale oppusleht sel 20. Junil s.a. wälja antu.
Päkohtomees Gustav Lepson
Kohtomees Paap Sabbal
Kohtomees Josep Jöks
ärra massetu 3 Rubla sel 27 Febru 1878.
Kaibus.
Ette aste Jula Kübbar (in Affitauz) nink kaibas, sel 8. Junil s.a. lännu temma Wijo Leppinde pole kangast kuddama, sest neil ollu üttine kangas üllesweetu, kui temma kambre lännu, siis ollew se töine pole maja perremees Karl Lepland tedda hirmasl wiisil söimanu ja teotanu nink horas üttelnu; nink temma Jula Kübbar ollew temmale kambrest wasta üttelnu, "sinnul on essi hor"; selle sönna päle ollew Karl Lepland kambre usse lahti lönu nink ajanu ähwartuse sönna, säält joksnu temma Jula Kübbar töisest uksest wälja pakku, nink ollu hennast waega ärra ehmatanu, ja ollew essi rasseta jalla päl.
Selle asja man on Wijo Leppind näggija ollu.
wäljanöudminne:
Karl Lepland sai ette kutsutus, nink wastutas Jula Kübbar tullu läbbi temma wilja, nink temma ollew üttelnu, "miks perrast sinna minnp wilja maha sökut" säält ollew Jula Kübbar temmale halbo sõnna wasta andnu, nink nitde Wijo Leppindi manu kambre lännu nink säält üttelnu, "sinno tarre haisep; selle sönna päle ollew temma siis kambre ukst lahti töuganu, nink üttelnu, "kui minno tarre haisep, siis lassen sulle ka haiso sisse", nink muud ei tija temma Jula Kübbarale tennu ollewad.
Wijo Leppind sai ette kutsutus, nink tunnist, Karl Lepland ollew Jula Kübbard hirmsal kombel söimanu, siis ollew Jula Kübbar temmale wastutanu, "sinnul on essi hor." selle sönna päle ollew Karl Lepland kambre ust lahti pörrotanu, agga Jula Kübbar ollew wällinutsest kambre uksest pakku länu, nink kambre läwe kotsil ollu kirwes, nink Karl Lepland harnu sedda kätte ja joksnu Jula Kübbarale perra.
Otsus:
et Karl Lepland Jula Kübbard trotsnu ja teotanu, maksap temma 3 Rb. trahwi waeste ladiko hääs.
Selle otsusega tunnist Jula Kübbar ülle ültse mitte rahul, nink pallel Protokolli wälja, siis sai §772 ja 773 ette selletetud ja temmale oppusleht sel 20. Junil s.a. wälja antu.
Päkohtomees Gustav Lepson
Kohtomees Paap Sabbal
Kohtomees Josep Jöks
ärra massetu 3 Rubla sel 27 Febru 1878.
