selsammal päiwal

Kaiwas Mötsa ülle kaija Jakop Roosnek, et Jula Häidson om teotanu tedda J. Roosneki ja temma abbikasa nink Jula Häidson om könnelnu Mikkit Niitsikowile ja Kirsti Kaapsoni ja Tina Orrale et Marri Prants temma naise sössar ollewat latse sünnitanu ja ka essi ärra hukkanu nink et J. Roosnek om Marri Prantsu selle sü eest Wörrole winu ja wangi pantus sanu.

Ette kutsuti Jula Häidson ja üttel et temma kül om könnelnu nida kui tunnistajale om könnelnu Ent tälle om ka tee pääk üts tundmata inneminne könnelnu kedda temma ei olle tundnu nink tunnist et Emmand om iknu sössard kui ärra J. Roosneki ka lännu

Ette kutsuti Mikkita Niitsikow ja üttel et Jula Heidson om temmale könnelnu, et Marri Prants olnu rinnuli lawwa pääl ja jooskenu rinna pima ja üttelnu et Jakop Roosnek lännu litsi söitu söitma.

Ette kutsuti Kirsti Karpson ja üttel Julat Heidsoni tälle könnelewa et J Roosnek lännu litsi söitu söitma ent üttelnu ütte tundmata mehhe hendale nida könnelewat

Ette kutsuti Tina Orra ja ütte Jula Heidsoni hendale könnelewat et Marri Prantsule tulnu säält kos enne tenistussen olnu kirri perra et ollew latse ärra hukkanu, ja Jakop Roosnek tedda Marri Prantso Wörrole wangi wima lännu.

Sedda tunnistajide juttu tunnist Jula Heidson kiik tötte ollewat et neile nida om könnelnu.

Otsus

Et assi suremb om kui koggokonna kohtol woimalik otsust anda saap Keiserliko Wörro ma kohto ette sadetus.

Päkohtomees G. Lepson

Kohtomees Paap Sabbal

Kohtomees Josep Jöks

Protokol Wälja antu sel 17 April 1879.