15.
Tuli ette: Lohult Möldre peremees Hans Wunder ja kaebas et Sellie mõisa möldre sulane Hans Madistorf, Rabiwerest perit, üks wälja tulnud pilleti Soldat, palunud kewadi Aprilli kuu sees tema käest kuus rubla raha laenata, omale paremaid riideid osta, mis temal kroonuteenistuses olla ära lagunenud ja lubanud sügise Septembri kuus, kui suwel raha saab teeninud, auusaste jälle ära maksta, aga ei olewat weel tänini seda teinud, ja järele kuulamise waral olla tema teada saanud, et Hans Madistorf ei olla see laenatud rahaga mitte riideid ostnud waid kõrtsus ära joonud. Pärast tärmini aega kui Hans Wunder oma raha kätte nõudnud, kostnud Hans Madistorf, et temal seda raha ei olla weel mitte wõimalik ära maksta, ja palunud weel paar nädalit kannatada. Nüüd olla sest ajast juba kaks kuud jälle möödas ja H. Madistorf soowib igakordse raha kätte nõudmise ajal ikka temaga kannatada. Hans Wunder ei arwanud temaga mitte tarwis olewat kannatada, sest et tema aastas omast teenistuses 80 rubl. palka saada. Siis oleks H. Madistorf küll wõinud see wõlg ära maksta kui tema oleks tahtnud, sest et tema on juba enam kui pool aastat oma peremeest teeninud.
Hans Madistorf sai kohtu ette kutsutud ja temale see kaebus ette loetud. Tema tunnistas seda tõeks et ta H. Wundre käest olla kewadi kuus rubla raha laenanud ja lubanud sügise kui ta teenib seda jälle ära maksta aga suwine teenistus peale 30 rubl. olla juba kõik ära tarwitud ja praegu ei olla kaa mitte wõimalik ära maksta.
See peale ühendasid kohtu liikmed ja tegid see Mõistus: Et Hans Madistorf ise see kaebus tõeks tunnistab ja tänini pole see wõlg mitte ära maksnud, kus tema ometi juba peale 30 rubl. raha peremehe käest ütleb wälja wõtnud, siis on awalik, et ta ei ole tahtnud maksta. Temale sai weel kuni 5ma Jaanuari k. pääwani 1885a. aega antud, et tema siis see raha kuus rubla Lohu kogukonna kohtu juures peab wälja maksma, muidu langeb seadusliku trahwi alla.
15.
Tuli ette: Lohult Möldre peremees Hans Wunder ja kaebas et Sellie mõisa möldre sulane Hans Madistorf, Rabiwerest perit, üks wälja tulnud pilleti Soldat, palunud kewadi Aprilli kuu sees tema käest kuus rubla raha laenata, omale paremaid riideid osta, mis temal kroonuteenistuses olla ära lagunenud ja lubanud sügise Septembri kuus, kui suwel raha saab teeninud, auusaste jälle ära maksta, aga ei olewat weel tänini seda teinud, ja järele kuulamise waral olla tema teada saanud, et Hans Madistorf ei olla see laenatud rahaga mitte riideid ostnud waid kõrtsus ära joonud. Pärast tärmini aega kui Hans Wunder oma raha kätte nõudnud, kostnud Hans Madistorf, et temal seda raha ei olla weel mitte wõimalik ära maksta, ja palunud weel paar nädalit kannatada. Nüüd olla sest ajast juba kaks kuud jälle möödas ja H. Madistorf soowib igakordse raha kätte nõudmise ajal ikka temaga kannatada. Hans Wunder ei arwanud temaga mitte tarwis olewat kannatada, sest et tema aastas omast teenistuses 80 rubl. palka saada. Siis oleks H. Madistorf küll wõinud see wõlg ära maksta kui tema oleks tahtnud, sest et tema on juba enam kui pool aastat oma peremeest teeninud.
Hans Madistorf sai kohtu ette kutsutud ja temale see kaebus ette loetud. Tema tunnistas seda tõeks et ta H. Wundre käest olla kewadi kuus rubla raha laenanud ja lubanud sügise kui ta teenib seda jälle ära maksta aga suwine teenistus peale 30 rubl. olla juba kõik ära tarwitud ja praegu ei olla kaa mitte wõimalik ära maksta.
See peale ühendasid kohtu liikmed ja tegid see Mõistus: Et Hans Madistorf ise see kaebus tõeks tunnistab ja tänini pole see wõlg mitte ära maksnud, kus tema ometi juba peale 30 rubl. raha peremehe käest ütleb wälja wõtnud, siis on awalik, et ta ei ole tahtnud maksta. Temale sai weel kuni 5ma Jaanuari k. pääwani 1885a. aega antud, et tema siis see raha kuus rubla Lohu kogukonna kohtu juures peab wälja maksma, muidu langeb seadusliku trahwi alla.
