Kõrgest auustud keiserliku Pärnu Silla kohtu kirja pääle,sest 16ast Juunist 1881 a.N4296,kutsuti selle kirja järele inimesed ette ja nõuti nende iga ühe käest metsawahi ülesandmise järele mõistetud trahwi raha sisse.Selle trahwi raha nõudmise pääle palusid nemad kõik ühest suust Kõrgest auustud keiserliku Pärnu Silla kohut paluda nende palwed enne kuulda wõtta:"Meie ei ole mitte awaliku keelmist kroonu metsast loomade läbi käimise üle kuulnud,selle läbi läksid meite loomad wanemate wanematest päritud wana wiisi järele ka sel kewadel tõus wee ajal,kus meite oma ranna häertsed karjamaad kõik wee all oli,kroonu suure metsa,mis meite karjamaast ajaga ei ole warjatud ja kus muud ei ole,kui suured manna puud ja puude all tuiskaw liiw;aga wähikse noore metsale on wald kõwad ajad ümber teinud,et walla loomad kroonu metsast läbi kaijes,metsale mitte wähematki kahju ei wõi tua.See loomade metsast läbi käimine on seepärast wäga tarwiline,et walla põllud,heinamaad ja karjamaad on kõik segamine kroonu metsade wahel ja taga,nenda et ilma kroonu metsast läbi käimiseta- ühte suurt teed mööda-ei wõi nende ligi saada.Pääle selle on kroonu suure metsa lahti olemine ni wäga tarwiline,et muidu ei woi pitkalisel tõus wee ja tormi ajal loomi mitte kuskil meal hinge hoida,kui sääl;aga kui seda saab nüüd ära keelatud,siis ei wõi meie ka mitte ühtegi lehma pidada ja ise enam elada praeguse kitsikuse ja waesuse sees.Seda loomade metsast läbikäimise luba on juba Ministeriomi poolt palutud,aga ei ole weel otsust tulnud.Selle trahwi raha nõudmise juures on tähele panna,et metsawaht on pisikeste laste üles andmise järele ka need loomad üles kirjutanud,mis kodu on olnud,ja mitmele rohkem loomi üles pannud,kui neid kellegil on."
Et lomad kroonu metsale mingi sugust kahju ei ole teinud ja kogukonna kohtul trahwitud inimeste käest mitte midagi wõtta ei ole,ja neil muud ka ei ole kui need loomad,ja mõned kala wõrgud,seepärast palub kogukonna kohus Kõrgest auustud keiserliku Silla kohut seda trahwi raha,kui mitte rahwa waesuse pärast koguniste maha jatta,siis selle sisse nõudmisega kannatada,sest et praegusel waesel ajal,kus nälja surmma hirmm palju ahastust teeb,ei tohi kogukonna kohus nälja häda sees inimesi ilmma ülema kohtu käsuta mitte riisuda ja see läbi neid nälja surmaga ära suretada.
Kogukonna kohtu pea Arwi Alik
Kohtu mehed:Juri Leas XXX
Juri Koster XXX
Kõrgest auustud keiserliku Pärnu Silla kohtu kirja pääle,sest 16ast Juunist 1881 a.N4296,kutsuti selle kirja järele inimesed ette ja nõuti nende iga ühe käest metsawahi ülesandmise järele mõistetud trahwi raha sisse.Selle trahwi raha nõudmise pääle palusid nemad kõik ühest suust Kõrgest auustud keiserliku Pärnu Silla kohut paluda nende palwed enne kuulda wõtta:"Meie ei ole mitte awaliku keelmist kroonu metsast loomade läbi käimise üle kuulnud,selle läbi läksid meite loomad wanemate wanematest päritud wana wiisi järele ka sel kewadel tõus wee ajal,kus meite oma ranna häertsed karjamaad kõik wee all oli,kroonu suure metsa,mis meite karjamaast ajaga ei ole warjatud ja kus muud ei ole,kui suured manna puud ja puude all tuiskaw liiw;aga wähikse noore metsale on wald kõwad ajad ümber teinud,et walla loomad kroonu metsast läbi kaijes,metsale mitte wähematki kahju ei wõi tua.See loomade metsast läbi käimine on seepärast wäga tarwiline,et walla põllud,heinamaad ja karjamaad on kõik segamine kroonu metsade wahel ja taga,nenda et ilma kroonu metsast läbi käimiseta- ühte suurt teed mööda-ei wõi nende ligi saada.Pääle selle on kroonu suure metsa lahti olemine ni wäga tarwiline,et muidu ei woi pitkalisel tõus wee ja tormi ajal loomi mitte kuskil meal hinge hoida,kui sääl;aga kui seda saab nüüd ära keelatud,siis ei wõi meie ka mitte ühtegi lehma pidada ja ise enam elada praeguse kitsikuse ja waesuse sees.Seda loomade metsast läbikäimise luba on juba Ministeriomi poolt palutud,aga ei ole weel otsust tulnud.Selle trahwi raha nõudmise juures on tähele panna,et metsawaht on pisikeste laste üles andmise järele ka need loomad üles kirjutanud,mis kodu on olnud,ja mitmele rohkem loomi üles pannud,kui neid kellegil on."
Et lomad kroonu metsale mingi sugust kahju ei ole teinud ja kogukonna kohtul trahwitud inimeste käest mitte midagi wõtta ei ole,ja neil muud ka ei ole kui need loomad,ja mõned kala wõrgud,seepärast palub kogukonna kohus Kõrgest auustud keiserliku Silla kohut seda trahwi raha,kui mitte rahwa waesuse pärast koguniste maha jatta,siis selle sisse nõudmisega kannatada,sest et praegusel waesel ajal,kus nälja surmma hirmm palju ahastust teeb,ei tohi kogukonna kohus nälja häda sees inimesi ilmma ülema kohtu käsuta mitte riisuda ja see läbi neid nälja surmaga ära suretada.
Kogukonna kohtu pea Arwi Alik
Kohtu mehed:Juri Leas XXX
Juri Koster XXX
