Aste ettesiit wallast Lilo Kallas ja kaebas, et siit walla pois Peeter Luk olla minewa nädala reede öösel wastu poolpäewa tema aidast kirstust luku tagant 3 rubl. 50 kop. raja ja ühe koti täie lõngu, wäärt 1 rubl. ära olla warastanud. Tema nõudis oma kätte ja poole weel juure, siis jääda tema rahule. Kohtumees Jaan Aripmann on sissama järgmisel päewal, 26. Mail, seda asja järeleuurimas käinud ja nõudmisega Peeter Luki, kelle peale ühe tüdruku wäljaütlemise järele kohe süüarwamine langenud, niikaugele saanud, et ta ise ära on tunnistanud.
Peeter Lukk, 20 aastat wana ja esimest korda warguse pärast kohtu all, ei wõinud mitte salata, et tema see kurjategija olnud, aga ei awaldanud ka mette suuremat kahetsust oma teu kohta.
Kohtunik Jaan Aripmann, kes seda asja järele uurimas oli käinud, seletas, et warastataw Lilo Kallas olla teda ühe sealse tüdruku juhatamise järele, kus Peeter Lukk teenimas oli, selle läbiotsimesele juhtida. See tüdruk oli Kallasse naesele rääkinud, et Peeter Lukk ütelnud hiljuti enesel sugugi raha olewat, nüüd aga tahtnud sealt üht riidetükki osta ja näidanud, et tal raha olnud. Nimetatud kohtunik küsinud siis Lilo Kallasse käest, missugused need temalt warastatud rahad olnud, mille pääle see ülesandnud, et 2 rbl. 50 kop. olnud hõberaha, kõik 15nelised; ja üks rublaline paberr. kõik ühe nartsu sees. Siis on kohtumees senna peremehe juure läinud, kus Lukk teenimas ja küsinud, et kas tema tälle ka mitte raha ei ole andnud? See wastutanud, et olla hiljuti üheainsa rubla andnud, kust P. Lukk ühe westi soetamiseks kohe 75 kop. ära oli kulutanud ja kui ta ülejäädawat 25 Kop. mitte kõrtsis ära ei ole joonud, siis enam raha tal praegu ei wõiwat olla, kuna ta ju ise enne seda olewat ütelnud, et tal mitte üht kopikut ei olla. Selle peale wõtnud nim. Kohtunik poisi käest rahakoti ära, waatanud seda läbi ja leidnud sealt seest 3 rubl. 12 kop., ühe rubalise paberi, ligi kahe rublani 15.kopikulisi hõberahasi ja muidu waskrahad. Küsimise peale wastanud pois, et tema olla hiljuti lähedal olewa Tille Kõrtsmiku käest 3 rubl. laenanud ja ühe rubla annud tälle eile õhtu tema isa. Sellest olla ta siis kõrtsis öösel niipalju ärajoonud, et nüüd kõigeks 312 Kop. olla. Kohtunik wõtnud siis poisi kaasa ja läinud temalt juhatatud rahasaamise kohtadesse järelepärima, kas tõesti sedawiisi on. Tee peal noominud ta weel korra poissi ja siis on see ütelnud, et ei maksa enam järelepärima minna, sest mina olen see süüdlane: - ma nägin, et see mees hiljuti sugu raha sai ja et mul hädaste tarwis oli,, siis läksin otsima ja leidsin ka.-sugu jõin öösel kõrtsis mant ära.-
Siin on weel tähendada, et Peeter Lukk wallapolitsei piirist on, et see hoone, kust ta warastas, üks ait oli, kus keegi ei elanud, ja et ta senna sissetungides ühe weikse wene luku lahti oli kangutanud, kirst kust ta raha wõtnud, ei olnud lukus.
Tema eestkostja palus Kohtu ees ja tema ise ka oli sellega rahule, et saaks paarikümne witsahoopidega karistatud ja siis lahtilastud - kahjutasumine muidugi pealekauba.
Kohus oli muidu selle poolt, aga et wargus luku tagant oli olnud, siis arwati, et see suurema kohtu asi on ja tehti sellepärast
Otsuseks:
See asi kohalise Keiserl. Maakohtu kätte anda ja süüdlane Peeter Lukk selletarwis wahi all senna ärasaata.
See otsus sai kohtukäiatele seaduse järele kuulutatud.
Sellest kopia tarwilikult wäljawalmistatud 31. Mail c.
Pääkohtunik: J. Nilbe
kohtuni: H. Lukats
d. J. Aripmann
Kirjutas. Zuping [allkiri]
Aste ettesiit wallast Lilo Kallas ja kaebas, et siit walla pois Peeter Luk olla minewa nädala reede öösel wastu poolpäewa tema aidast kirstust luku tagant 3 rubl. 50 kop. raja ja ühe koti täie lõngu, wäärt 1 rubl. ära olla warastanud. Tema nõudis oma kätte ja poole weel juure, siis jääda tema rahule. Kohtumees Jaan Aripmann on sissama järgmisel päewal, 26. Mail, seda asja järeleuurimas käinud ja nõudmisega Peeter Luki, kelle peale ühe tüdruku wäljaütlemise järele kohe süüarwamine langenud, niikaugele saanud, et ta ise ära on tunnistanud.
Peeter Lukk, 20 aastat wana ja esimest korda warguse pärast kohtu all, ei wõinud mitte salata, et tema see kurjategija olnud, aga ei awaldanud ka mette suuremat kahetsust oma teu kohta.
Kohtunik Jaan Aripmann, kes seda asja järele uurimas oli käinud, seletas, et warastataw Lilo Kallas olla teda ühe sealse tüdruku juhatamise järele, kus Peeter Lukk teenimas oli, selle läbiotsimesele juhtida. See tüdruk oli Kallasse naesele rääkinud, et Peeter Lukk ütelnud hiljuti enesel sugugi raha olewat, nüüd aga tahtnud sealt üht riidetükki osta ja näidanud, et tal raha olnud. Nimetatud kohtunik küsinud siis Lilo Kallasse käest, missugused need temalt warastatud rahad olnud, mille pääle see ülesandnud, et 2 rbl. 50 kop. olnud hõberaha, kõik 15nelised; ja üks rublaline paberr. kõik ühe nartsu sees. Siis on kohtumees senna peremehe juure läinud, kus Lukk teenimas ja küsinud, et kas tema tälle ka mitte raha ei ole andnud? See wastutanud, et olla hiljuti üheainsa rubla andnud, kust P. Lukk ühe westi soetamiseks kohe 75 kop. ära oli kulutanud ja kui ta ülejäädawat 25 Kop. mitte kõrtsis ära ei ole joonud, siis enam raha tal praegu ei wõiwat olla, kuna ta ju ise enne seda olewat ütelnud, et tal mitte üht kopikut ei olla. Selle peale wõtnud nim. Kohtunik poisi käest rahakoti ära, waatanud seda läbi ja leidnud sealt seest 3 rubl. 12 kop., ühe rubalise paberi, ligi kahe rublani 15.kopikulisi hõberahasi ja muidu waskrahad. Küsimise peale wastanud pois, et tema olla hiljuti lähedal olewa Tille Kõrtsmiku käest 3 rubl. laenanud ja ühe rubla annud tälle eile õhtu tema isa. Sellest olla ta siis kõrtsis öösel niipalju ärajoonud, et nüüd kõigeks 312 Kop. olla. Kohtunik wõtnud siis poisi kaasa ja läinud temalt juhatatud rahasaamise kohtadesse järelepärima, kas tõesti sedawiisi on. Tee peal noominud ta weel korra poissi ja siis on see ütelnud, et ei maksa enam järelepärima minna, sest mina olen see süüdlane: - ma nägin, et see mees hiljuti sugu raha sai ja et mul hädaste tarwis oli,, siis läksin otsima ja leidsin ka.-sugu jõin öösel kõrtsis mant ära.-
Siin on weel tähendada, et Peeter Lukk wallapolitsei piirist on, et see hoone, kust ta warastas, üks ait oli, kus keegi ei elanud, ja et ta senna sissetungides ühe weikse wene luku lahti oli kangutanud, kirst kust ta raha wõtnud, ei olnud lukus.
Tema eestkostja palus Kohtu ees ja tema ise ka oli sellega rahule, et saaks paarikümne witsahoopidega karistatud ja siis lahtilastud - kahjutasumine muidugi pealekauba.
Kohus oli muidu selle poolt, aga et wargus luku tagant oli olnud, siis arwati, et see suurema kohtu asi on ja tehti sellepärast
Otsuseks:
See asi kohalise Keiserl. Maakohtu kätte anda ja süüdlane Peeter Lukk selletarwis wahi all senna ärasaata.
See otsus sai kohtukäiatele seaduse järele kuulutatud.
Sellest kopia tarwilikult wäljawalmistatud 31. Mail c.
Pääkohtunik: J. Nilbe
kohtuni: H. Lukats
d. J. Aripmann
Kirjutas. Zuping [allkiri]
