Kaibas Katti Musting (eeskostjaga): Kusta Leppund olewat 17 Dezembril 1881 temaga kokku elanu ja selle pääle om temale 12 Septembril m.a. laps sündinu ja olewat Kusta Leppund selle wäärlatse esa. Tema nöwwab Leppundi käest selle latse kaswatamise pääle auu rikumise eest, kokko 200 Rbl.
Wastutas kaiwataw Kusta Leppund selle kaibuse pääle, et tema ei tija midagi tegemist Katti Mustingiga olewat, tema olnu küll Dezembri kuul 1881 mötsaesanda manu töön, kos ka Katti Musting teeniman olli, aga tema ei olewat mitte Katti Mustingit putnu.
Päälegi olewat joba Aprilli kuust saani 1881 tema, Leppund, abielus elamas, ja ei ole Katti Mustingil tema abielusise astumise kuulutamise pääle midagi ütlemist olnu.
Katti Mustingil olewat kurja nöu oma raseda oleki aigu olnu, seda tunistawa Ans Liiwak ja Writs Toots.
Tunistas Ans Liiwak, enne latse saamist nöudnu tema kui sääduslik Keriko wöörmünder Katti Mustingi käest, kes temale see raseda oleki süüdlane olnu, tema wastutanu tema olla puhas, et temale ei ole kedagi süüdlane, wõib olla et möni kirriw koer selle asjale süüdlane om. Pääle selle kui tohtri tunistus tema raseda oleki üle käen olli, sis weel ütelnu Katti Musting, et Kusta Leppund temale süüdlane olewat.
Tunistas Writs Toots: Widrik Musting Katti Mustingi esa tulnu tema maija ja könelnu oma Wörrol käimist neide sönnuga:"Räppina apteki rohud omawa nörga kui wesi, mina käwe Wörrol ja töi rohtu, see olli niisugunerohi, et kui kolm päiwa warembide oles saanu, sis oles tema walmis olnu, sis wöinu köik perset lakku, kohtu mehed, wöörmündri ja tohtri.
Need ütelused saiwa kohtu käijatele ette loetus, mis pääle Katti Mustini esa Widrik Musting kostis, et Writs Toots ei wõida mitte tunistaja tema pääle olla, selle perast et Toots tema wihamees olla. Katti Musting kostis, et tema ei olla Kusta Leppundi abielusisseastumisest midagi teednu.
Otsus.
Kohus möistis: Kusta Leppund peab Katti Mustingile latsekaswatamises 25 Rbl. wälja masma.
Pääkohtumees Johan Lepland
Kohtumees J. Kirhäiding
Kohtumees J. Oinberg
See otsus sai sellsamal päiwal neile kohtukaijatele Talurahwa Sääduse Raamato 1860 aastast §772 ja §773 pöhjuse pääl kuulutetus, mis pääle Katti Musting 5. Jan. s.a. kohtule teeda andis, et tema selle otsusega rahul ei ole. Kusta Leppund andis ülles 10 Jan. et tema selle otsusega rahul ei ole.
Kaibas Katti Musting (eeskostjaga): Kusta Leppund olewat 17 Dezembril 1881 temaga kokku elanu ja selle pääle om temale 12 Septembril m.a. laps sündinu ja olewat Kusta Leppund selle wäärlatse esa. Tema nöwwab Leppundi käest selle latse kaswatamise pääle auu rikumise eest, kokko 200 Rbl.
Wastutas kaiwataw Kusta Leppund selle kaibuse pääle, et tema ei tija midagi tegemist Katti Mustingiga olewat, tema olnu küll Dezembri kuul 1881 mötsaesanda manu töön, kos ka Katti Musting teeniman olli, aga tema ei olewat mitte Katti Mustingit putnu.
Päälegi olewat joba Aprilli kuust saani 1881 tema, Leppund, abielus elamas, ja ei ole Katti Mustingil tema abielusise astumise kuulutamise pääle midagi ütlemist olnu.
Katti Mustingil olewat kurja nöu oma raseda oleki aigu olnu, seda tunistawa Ans Liiwak ja Writs Toots.
Tunistas Ans Liiwak, enne latse saamist nöudnu tema kui sääduslik Keriko wöörmünder Katti Mustingi käest, kes temale see raseda oleki süüdlane olnu, tema wastutanu tema olla puhas, et temale ei ole kedagi süüdlane, wõib olla et möni kirriw koer selle asjale süüdlane om. Pääle selle kui tohtri tunistus tema raseda oleki üle käen olli, sis weel ütelnu Katti Musting, et Kusta Leppund temale süüdlane olewat.
Tunistas Writs Toots: Widrik Musting Katti Mustingi esa tulnu tema maija ja könelnu oma Wörrol käimist neide sönnuga:"Räppina apteki rohud omawa nörga kui wesi, mina käwe Wörrol ja töi rohtu, see olli niisugunerohi, et kui kolm päiwa warembide oles saanu, sis oles tema walmis olnu, sis wöinu köik perset lakku, kohtu mehed, wöörmündri ja tohtri.
Need ütelused saiwa kohtu käijatele ette loetus, mis pääle Katti Mustini esa Widrik Musting kostis, et Writs Toots ei wõida mitte tunistaja tema pääle olla, selle perast et Toots tema wihamees olla. Katti Musting kostis, et tema ei olla Kusta Leppundi abielusisseastumisest midagi teednu.
Otsus.
Kohus möistis: Kusta Leppund peab Katti Mustingile latsekaswatamises 25 Rbl. wälja masma.
Pääkohtumees Johan Lepland
Kohtumees J. Kirhäiding
Kohtumees J. Oinberg
See otsus sai sellsamal päiwal neile kohtukaijatele Talurahwa Sääduse Raamato 1860 aastast §772 ja §773 pöhjuse pääl kuulutetus, mis pääle Katti Musting 5. Jan. s.a. kohtule teeda andis, et tema selle otsusega rahul ei ole. Kusta Leppund andis ülles 10 Jan. et tema selle otsusega rahul ei ole.
