Kaibas Kusta Kiiskmann eestkostjaga, et Writs Leppisk ei massa temale ära teenitud palka see om 3 aasta eest a' 25 rbl. kokku 75 rbl. sellest palgast om ju kätte saadu 8 rbl. raha, 1 kask wäärt 10 rbl. saapad 2 r. 80 K. kokkou 20 rbl. 80 kop. siis jääb weel saada 54 rbl. 20 kop.

Wastutas selle kaibuse pääle Writs Leppisk: edimatse aasta palk olnu leppitu 20 rbl. 2 wiimast aastat olewat tema esi Kusta Kiiskmanniga 7 rbl aastas lepnu. Palka om üle köige äramassetu 21 rbl.

Kostis selle pääle Kusta Kiiskmanni weli ka eestkostja Jaan Kiiskmann, et nema Kusta Kiiskmanni wele omawa seda leppingut tennu, et egas aastas 25 rbl. palka, ja palga masmise manu peab ega körd üts Kusta Kiiskmanni weledest manu olema, sest et Kusta nörga meelega om ja raha ei tunne. Writs Leppisk olnu selle leppinguga rahul.

Kostis Writs Leppisk ja es saa seda leppingut, mis Jaan Kiiskmann tunistas, mitte salata ja ütel, mis perast kolme aasta Kusta Kiiskmani eestkostjad kunnagi ei olewa tema, Leppiski, käest perra nöudnuwa, kui palju palka antu wai andmata.

Otsus.

Kohus möistis: Writs Leppisk peab Kusta Kiiskmannile 20 rbl. palka perra masma, selle perast et tema ütsinda Kusta Kiiskmanniga om edesi leppinu odawama hinna eest. Täut lepitud palka ei wöi ka kohus Kusta Kiiskmannile möista, selle pärast et Jaan Kiiskmann kui oma nörga meelega wele wwstkostja ei ole selle teenistuse aja sisen kunnagi tema palga üle perra nöudnu peremehe käest, kui palju antu ehk andmata oli.

Pääkohtumees Joh. Lepland

Kohtumees J. Kirhäiding

asemlik Kohtumees J. Leppind

See otsus sai sellsamal pääwal neile kohtukäijatele Talurahwa sääduse 1860 aastast §772 ja §773 pöhjuse pääl kuulutatud, mis pääle Kusta Kiiskmann 22 Juunil kohtule kuulutas, et tema selle otsusega rahul ei ole.