(Nr 18 edesiminek)
Tunistas Wijo Kärtmann, et toll körral kui Mari Lepson sääl tülitsenu, tulnu tema tarest wälja, ja kuulnu, et Mari Lepson söimanu Liiso Kärtmanni, parkalais, hussisilmad, köwera jalad, raswa sant j.n.e. Selle pääle ütelnu Liiso Kärtmann Mari Lepsonile, sina olew madu; Liiso Kärtmannil olnu nui kätte wöetu. Pääle see lännuwa nema ära lakka.
Tunistas Juula Kärtmann, et toll körral tulnu küll Mari Lepson tema maija, aga ei ole asja ajamist, misperast ta tulnu, mitte nimitanu. Sääl tulnu Lotta Oinas sisse nakanuwa nema mölemba ütstöisega törelema ja lännuwa wälja ära. Tema, Juula Kärtmann lännu ära, ei ole sest enam midagi nännu ei ka kuulnu.
Tunistas Lotta Oinas, et toll körral lännu tema Juula Kärtmanni poole tarre ja löidnu Mari Lepsoni sääl ja ütelnu temale, sulle kuradile wöta malk, et sina siin olet, sest sino perast ole mina läbi otsitu. Sellepääle olnu küll näil söna wahetuisi; pääle selle lännu tema, Lotta Oinas, säält ära koopa ja ei ole enam midagi sest kuulnu ei ka nännu.
Tunistas Jaan Wöikand, et Liiso Kärtmann om Mari Lepsoni trotsnu, söimaten: hooras ja törwahju kantsus. Muud tema ei tija.
Tunistas Mari Rumask, Liiso Kärtmann tulnu tema manu karja manu ja lännu säält Kirmsehe kohtumehe perra. Siissama tuli Mari Lepson ka karja manu kui Liiso Kärtmann oli ära lännu ja küsis kos Liiso läts ja siis läts ära tagasi. Söimamist ei ka midagi muud ei ole tema nannu ei ka kuulnu.
Tunistas Ewa Kärtmann, et Mari Lepson om Liiso Kärtmanni söimanu, parkalais, kuhjapalutaja emas, piimakandis ja Liiso Kärtmann ei ole palju midagi wastu söimanu muud kui wötnu nuija kätte ja ajanu Mari Lepsoni takan.
(Nr 18 edesiminek)
Tunistas Wijo Kärtmann, et toll körral kui Mari Lepson sääl tülitsenu, tulnu tema tarest wälja, ja kuulnu, et Mari Lepson söimanu Liiso Kärtmanni, parkalais, hussisilmad, köwera jalad, raswa sant j.n.e. Selle pääle ütelnu Liiso Kärtmann Mari Lepsonile, sina olew madu; Liiso Kärtmannil olnu nui kätte wöetu. Pääle see lännuwa nema ära lakka.
Tunistas Juula Kärtmann, et toll körral tulnu küll Mari Lepson tema maija, aga ei ole asja ajamist, misperast ta tulnu, mitte nimitanu. Sääl tulnu Lotta Oinas sisse nakanuwa nema mölemba ütstöisega törelema ja lännuwa wälja ära. Tema, Juula Kärtmann lännu ära, ei ole sest enam midagi nännu ei ka kuulnu.
Tunistas Lotta Oinas, et toll körral lännu tema Juula Kärtmanni poole tarre ja löidnu Mari Lepsoni sääl ja ütelnu temale, sulle kuradile wöta malk, et sina siin olet, sest sino perast ole mina läbi otsitu. Sellepääle olnu küll näil söna wahetuisi; pääle selle lännu tema, Lotta Oinas, säält ära koopa ja ei ole enam midagi sest kuulnu ei ka nännu.
Tunistas Jaan Wöikand, et Liiso Kärtmann om Mari Lepsoni trotsnu, söimaten: hooras ja törwahju kantsus. Muud tema ei tija.
Tunistas Mari Rumask, Liiso Kärtmann tulnu tema manu karja manu ja lännu säält Kirmsehe kohtumehe perra. Siissama tuli Mari Lepson ka karja manu kui Liiso Kärtmann oli ära lännu ja küsis kos Liiso läts ja siis läts ära tagasi. Söimamist ei ka midagi muud ei ole tema nannu ei ka kuulnu.
Tunistas Ewa Kärtmann, et Mari Lepson om Liiso Kärtmanni söimanu, parkalais, kuhjapalutaja emas, piimakandis ja Liiso Kärtmann ei ole palju midagi wastu söimanu muud kui wötnu nuija kätte ja ajanu Mari Lepsoni takan.
