Suuremõisa: Protokollid (1884)
| Leidandmed | EAA.2755.1.17 |
|---|---|
| Kaader | 21 |
| Daatum | 07.09.1884 |
| Protokolli number | 75 |
| Protokolli teema | 5. Kahjutasu; 14. Suhted kõrgemate kohtutega. Kriminaalasjade algatamine. |
| Märkused | Kohus mõistetud. Aksel nõuab suuremad kohut. Nimi Aksel kui Aksli. 22. kaadris märkus: Nr 75 juure weel. Neist 3mest oli 1 wõrk (Akslil) katki,- ja 3 katkist wõrku, mis weel isiäranis olid. |
| Kohtumehed | |||
|---|---|---|---|
| Eesnimi | Perekonnanimi | Täisnimi | Roll |
| A | Koppel | Peakohtumees | |
| J | Wilo | Abikohtumees | |
| J | Leht | Abikohtumees | |
| M | Liedenberg | Kirjutaja | |
Peakohtumees A. Koppel
-,,- kõrwasm. J. Wilo
-,,- -,,- J. Leht
Sai ettewõetud, mis Nr 71 al pooleli jäi, oli
Aksli ka püijumehed tunnistasid, et Aro oma meestega siis, kui neil 3 1/2 kuppuwahet wõrku sisselastud, ka omad wõrgud arwata kõigist 5 sülda neist eemale maapoole külge lasknud, ja et nad siis kül hakanud omme wäljapoole laskma, on wöö wõrgud kokko aeanud ja nõnda kahju sündinud, mis see läbi sündis, et Aro wõrgud maapool ees olid.
Talitaja P.
Peet Aro wõrgumees
Et nad wastamisi waidlesid ja leppimisele ka ei sündinud, mõistis kohus, et Johan Aksel oli juba wõrkusi 3 1/2 kuppu wahed sisse lasknud ja nii, et rahu poole enam wõimalik ilma kahjuta teistel lasta ei olnud, - aga ometi Peet Aro laskis äre ehk rahu poole ja nii et 4 wõrku kokkominnes hukka said. Peab Peet Aro läbi segamini arwates (muist mere kahjuks) 1 rbl. wõrgu kahju saaja omanikul wälja maksma (Akslil) ja et Kiper Aro ei ole kui ka peksa kartis saawad, talitajad ligi tellinud. Worm ja Wannasi wõrkusid mere äärest Aksli paadist ära tooma läinud ja Aksliga, kui kiperid oma asju põle õiendanud, peab isi oma meeste(ga)le seda klaarima. Ja et J. Aksel ähwartanud Arut peksta, ni et see põle wõinud mere ääre wõrgu tüli Aksliga klaarima minna, peab 50 kop. wallalaeka trahwi maksma, mis ka täitis Aksel tahab 4 rbl. wõrgust. Pole rahu.
Peakohtumees A. Koppel
-,,- kõrwasm. J. Wilo
-,,- -,,- J. Leht
Sai ettewõetud, mis Nr 71 al pooleli jäi, oli
Aksli ka püijumehed tunnistasid, et Aro oma meestega siis, kui neil 3 1/2 kuppuwahet wõrku sisselastud, ka omad wõrgud arwata kõigist 5 sülda neist eemale maapoole külge lasknud, ja et nad siis kül hakanud omme wäljapoole laskma, on wöö wõrgud kokko aeanud ja nõnda kahju sündinud, mis see läbi sündis, et Aro wõrgud maapool ees olid.
Talitaja P.
Peet Aro wõrgumees
Et nad wastamisi waidlesid ja leppimisele ka ei sündinud, mõistis kohus, et Johan Aksel oli juba wõrkusi 3 1/2 kuppu wahed sisse lasknud ja nii, et rahu poole enam wõimalik ilma kahjuta teistel lasta ei olnud, - aga ometi Peet Aro laskis äre ehk rahu poole ja nii et 4 wõrku kokkominnes hukka said. Peab Peet Aro läbi segamini arwates (muist mere kahjuks) 1 rbl. wõrgu kahju saaja omanikul wälja maksma (Akslil) ja et Kiper Aro ei ole kui ka peksa kartis saawad, talitajad ligi tellinud. Worm ja Wannasi wõrkusid mere äärest Aksli paadist ära tooma läinud ja Aksliga, kui kiperid oma asju põle õiendanud, peab isi oma meeste(ga)le seda klaarima. Ja et J. Aksel ähwartanud Arut peksta, ni et see põle wõinud mere ääre wõrgu tüli Aksliga klaarima minna, peab 50 kop. wallalaeka trahwi maksma, mis ka täitis Aksel tahab 4 rbl. wõrgust. Pole rahu.