PROTOKOLL

Kahkva: Protokolliraamatud (1876-1882)

LeidandmedEAA.3369.1.3
Kaader
183
Daatum02.08.1882
Protokolli number30
Protokolli teema6. Töö- ja teenistussuhted; 10. Muud üleastumised
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Johann Lepland Peakohtumees
Jaan Kirhäiding Kohtumees
Joosep Oinberg Kohtumees

Kaibas Mari Luht (eestkostjaga), et tema peremees Writs Leppisk olewat teda kiusanu temga lihalikult kokku elama ja olewat ka seda tööd temaga kats körd ärra tennu. Edimast körda olnu see 18 Mäil s.a. öle kuunis, kus Writs Leppisk tema manu sängi tulnu, töine körd olnu see 22 Mail mötsan hau ragumise manu. Nägijad olnuwad Juula Ustow ja Peter Leppind Tema nöwwab Writs Leppiski käest aasta palk 20 rbl. 30 naela linu, 3 naela willu, selleperrast et tema ei wöiwat sääl enamb teenida ja om ka Writs Leppiski naise ära ajamise pääle teenistusest ära lännu.

Writs Leppisk wastutas selle kaibuse pääle: tema ei olewat seda Mari Luhti mitte putnu, 18 Mail lännu tema küll öleküüni tüdruku sängi magama, pääle see tulnu Mari Luht ka sinna sängi tema manu. Pääle see tullnu Juula Ustow ja kutsnu Mari wälja, aga tema ei ole mitte heli tennu. Luht olewat tema majan roppu elu pidanu poisaga öösel kuunis olles. Tunist. Mikk Woikson.

Mari Luht kosti selle pääle, et temal ei ole wõimalik olnu heli tetta, sest et Writs Leppisk temal rõiwid suu een pidanu. Juula Ustow om teda küll wälja kutsnu, selle pääke om Writs Leppisk teda ka wallale lasknu.

Tunist Juula Ustow: Tema kaenu üle läwe küüni ja nännu, et Writs Leppisk ja Mari Luht olnuwa katekeske sängin ökwa abielu rikmise töö pääl. Tema hõiganu Mari nimme pitte, aga kuumbgi neist ei ole heli tennu. Pääle see tükki aja perast tulnu Mari Luht küünist wälja.

Tunistas Peter Leppind, et 22. mail lännu tema põllu pääle äästama ja tulnu äästamisega selle kotuse manu, kus Writs Leppisk ja Mari Luht umbes 10 sammu tagan hagu ragunuwa umbes 5 sammu ütsteisest kaugel; tema olnu neide manu 1/4 tundi ja lännu siis säält ära. Tema ei olewat selle aja sisen midagi märkanu, mis neid kaiwatu asja poolest süüdlases wöiks tetta.

Tunistas Mikk Woikson, et Mari Luht on temale paar körd ütelnu: Mina sija teenima ei jää, ei jöwwa siin teenida; ent misperast, seda tema es ütle. Mari Luht om ka mittu körs öösel kuunis poissaga hullanu, kus pääle see zigari otsa olgi seen om ette tulnu. Muud tema ei teedwat midagi.

Need ütelused saiwad kohtukäijatele ette loetus, mis pääle neil midagi enamb ütlemist es ole.

Otsus.

Kohus möistis: Writs Leppisk peab aasta palk Mari Luhtile wälja masma, see on: 20 rbl. raha 30 naela linu 3 naela willu, selle perast et tema kui maja peremees oma teenijat ropu elule on künanud. Mari Luht peab 5 rbl. trahwi waeste laadikehe masma, selle perast, et tema ei ole heli tennu, kui teda hõigati, seega on tema peremehega ühel nõus olnud ja roppu tööd sallinu.

Pääkohtumees J. Lepland

Kohtumees J. Kirhäiding

Kohtumees J. Oinberg

See otsus sai sellsamal päiwal molembile kohtukäijatele Talurahwa Sääduse 1860 aastast §772 ja §773 pöhjuse pääl kuulutatud, mis pääle Mari Luht sellsamal päiwal ja Writs Leppisk 4. Augustil kohtule kuulutas, et tema selle otsusega rahul ei ole.

Kaibas Mari Luht (eestkostjaga), et tema peremees Writs Leppisk olewat teda kiusanu temga lihalikult kokku elama ja olewat ka seda tööd temaga kats körd ärra tennu. Edimast körda olnu see 18 Mäil s.a. öle kuunis, kus Writs Leppisk tema manu sängi tulnu, töine körd olnu see 22 Mail mötsan hau ragumise manu. Nägijad olnuwad Juula Ustow ja Peter Leppind Tema nöwwab Writs Leppiski käest aasta palk 20 rbl. 30 naela linu, 3 naela willu, selleperrast et tema ei wöiwat sääl enamb teenida ja om ka Writs Leppiski naise ära ajamise pääle teenistusest ära lännu.

Writs Leppisk wastutas selle kaibuse pääle: tema ei olewat seda Mari Luhti mitte putnu, 18 Mail lännu tema küll öleküüni tüdruku sängi magama, pääle see tulnu Mari Luht ka sinna sängi tema manu. Pääle see tullnu Juula Ustow ja kutsnu Mari wälja, aga tema ei ole mitte heli tennu. Luht olewat tema majan roppu elu pidanu poisaga öösel kuunis olles. Tunist. Mikk Woikson.

Mari Luht kosti selle pääle, et temal ei ole wõimalik olnu heli tetta, sest et Writs Leppisk temal rõiwid suu een pidanu. Juula Ustow om teda küll wälja kutsnu, selle pääke om Writs Leppisk teda ka wallale lasknu.

Tunist Juula Ustow: Tema kaenu üle läwe küüni ja nännu, et Writs Leppisk ja Mari Luht olnuwa katekeske sängin ökwa abielu rikmise töö pääl. Tema hõiganu Mari nimme pitte, aga kuumbgi neist ei ole heli tennu. Pääle see tükki aja perast tulnu Mari Luht küünist wälja.

Tunistas Peter Leppind, et 22. mail lännu tema põllu pääle äästama ja tulnu äästamisega selle kotuse manu, kus Writs Leppisk ja Mari Luht umbes 10 sammu tagan hagu ragunuwa umbes 5 sammu ütsteisest kaugel; tema olnu neide manu 1/4 tundi ja lännu siis säält ära. Tema ei olewat selle aja sisen midagi märkanu, mis neid kaiwatu asja poolest süüdlases wöiks tetta.

Tunistas Mikk Woikson, et Mari Luht on temale paar körd ütelnu: Mina sija teenima ei jää, ei jöwwa siin teenida; ent misperast, seda tema es ütle. Mari Luht om ka mittu körs öösel kuunis poissaga hullanu, kus pääle see zigari otsa olgi seen om ette tulnu. Muud tema ei teedwat midagi.

Need ütelused saiwad kohtukäijatele ette loetus, mis pääle neil midagi enamb ütlemist es ole.

Otsus.

Kohus möistis: Writs Leppisk peab aasta palk Mari Luhtile wälja masma, see on: 20 rbl. raha 30 naela linu 3 naela willu, selle perast et tema kui maja peremees oma teenijat ropu elule on künanud. Mari Luht peab 5 rbl. trahwi waeste laadikehe masma, selle perast, et tema ei ole heli tennu, kui teda hõigati, seega on tema peremehega ühel nõus olnud ja roppu tööd sallinu.

Pääkohtumees J. Lepland

Kohtumees J. Kirhäiding

Kohtumees J. Oinberg

See otsus sai sellsamal päiwal molembile kohtukäijatele Talurahwa Sääduse 1860 aastast §772 ja §773 pöhjuse pääl kuulutatud, mis pääle Mari Luht sellsamal päiwal ja Writs Leppisk 4. Augustil kohtule kuulutas, et tema selle otsusega rahul ei ole.


TAGASI KUVA MÄRGENDUS