Kaibas Wiido Parmson, et tema poolemaamees Kusta Kiriling ei massa temale mitte ära 15 rbl., mis Kiriling esi om lepingu tegemise manu lubanu massa, selle eest, et Parmson teda poolemaa mehe om wõtnu omma maija. Tunistaja Peter Zirk. Töiselt olewat tema, Parmson, üts körd oma hobese lohku sooma lasknu, sääl lännu Kusta Kiriling naine, pesnu tema poiga ja pillnu hobesele kiwwega. Ka olewat Kusta Kiriling teda söimanu tuksis, konnas j.t. Selle tunistaja om Rein Rumaskind. Kolmandalt, ei massa Kusta Kiriling poole maa eest Dessätini massu 52 1/2 kop. ära. Pääle see om weel Kirilingi käest nöuda, lina kolmise eest 1 Rbl. ja 2 planki om tema käen, wäärt 1 Rbl.
Kaiwataw Kusta Kiriling wastutas selle kaibuse pääle: Sissewötmise raha 15 rbl. üte aasta eest ei ole tema mitte lubanu. Poja löömisega olnu nii, et see pois lasknu hobese tema, Kirilingi, hernehe; sääl lännu naine, löönu hobesele hanga, ajanu hobese hernest ära, aga pöisile ei ole ta mitte löönu. Dessatini massu lubab massa. Lina kolkmise raha om ära massetu. Tema plankisid om Wiido Parmsoni käen katte aasta jago.
Wasta kaibus Wiido Parmsoni pääle: Parmsoni poig olewat tema hobese üts körd töiste paika pandnu kinni, kus hobesel midagi süwwa es ole. Seesama pois olewat tema warsale pääha kiwiga löönu, nii et wars nüüt alati pääd üte poole pääl hoiab. Üts körd om see pois karja manu tema, Kirilingi, lehmal poja mant ära löönu. Parmson olewat ka tema jagu pöldu mittu tükki hendale wötnu.
Wiido Parmson selle pääle kosten, salas köik see pääle kaibuse ära.
Tunistas Rein Rumaskind: Wiido Parmsoni poig olnu piiri pääl hobesit söötman sääl lännu Kusta Kirilingi naine ja löönud 3 körd kulakuga pöisile, selleperast et poiss hobese üle piiri lasknu. Ütel töisel körral söimas Kiriling Parmsoni hulga rahwa een "köstiks"
Tunistas Peter Zirk: Wiido Parmsoni ja Kusta Kirilingi wahel olnu lepping tehtud, et Parmson wötab Kirilingi omaks poolemaa meheks omma maija ja Kusta Kiriling massis selle wötmise eest Wiido Parmsonile 15 rubla, aga kui kauge aja pääle wötmine olli, sellest olli nii palju juttu, et kui elama sünnime, siis wöime kawwagi aiga ühes elada, ent kui elama ei sünni, siis ennegi ühe aasta pääle.
Ees seiswad ütelused saiwad kohtukaijatele etteloetud, mis pääle Kusta Kiriling kostis, et Peter Zirki tunistus ei olewat mitte töte. Tema, Kiriling, tahab esi selle asja perast wandu.
Otsus.
Kohus möistis: Kusta Kiriling peab Wiido Parmsonile wälja maksma:
| Sisse wötmise raha |
15 rubla |
| Dessätini maksu |
52 1/2 K. |
| Selle eest, et tema näine Wiido Parmsoni pojale om löönu |
1 rubla 50 K. |
| Summa |
17 rbl. 2 1/2 K. |
Pääkohtumees Joh. Lepland
Kohtumees J. Kirhäiding
Kohtumees J. Oinberg
See otsus sai sellsamal päiwal molembile kohtukäijatele Talurahwa sääduse 1860 aastast §772 ja §773 pöhjuse pääl kuulutatud mispääle Kusta Kiriling 4 Augustil kohtule teatas, et tema selle otsusega rahul ei ole.
Kaibas Wiido Parmson, et tema poolemaamees Kusta Kiriling ei massa temale mitte ära 15 rbl., mis Kiriling esi om lepingu tegemise manu lubanu massa, selle eest, et Parmson teda poolemaa mehe om wõtnu omma maija. Tunistaja Peter Zirk. Töiselt olewat tema, Parmson, üts körd oma hobese lohku sooma lasknu, sääl lännu Kusta Kiriling naine, pesnu tema poiga ja pillnu hobesele kiwwega. Ka olewat Kusta Kiriling teda söimanu tuksis, konnas j.t. Selle tunistaja om Rein Rumaskind. Kolmandalt, ei massa Kusta Kiriling poole maa eest Dessätini massu 52 1/2 kop. ära. Pääle see om weel Kirilingi käest nöuda, lina kolmise eest 1 Rbl. ja 2 planki om tema käen, wäärt 1 Rbl.
Kaiwataw Kusta Kiriling wastutas selle kaibuse pääle: Sissewötmise raha 15 rbl. üte aasta eest ei ole tema mitte lubanu. Poja löömisega olnu nii, et see pois lasknu hobese tema, Kirilingi, hernehe; sääl lännu naine, löönu hobesele hanga, ajanu hobese hernest ära, aga pöisile ei ole ta mitte löönu. Dessatini massu lubab massa. Lina kolkmise raha om ära massetu. Tema plankisid om Wiido Parmsoni käen katte aasta jago.
Wasta kaibus Wiido Parmsoni pääle: Parmsoni poig olewat tema hobese üts körd töiste paika pandnu kinni, kus hobesel midagi süwwa es ole. Seesama pois olewat tema warsale pääha kiwiga löönu, nii et wars nüüt alati pääd üte poole pääl hoiab. Üts körd om see pois karja manu tema, Kirilingi, lehmal poja mant ära löönu. Parmson olewat ka tema jagu pöldu mittu tükki hendale wötnu.
Wiido Parmson selle pääle kosten, salas köik see pääle kaibuse ära.
Tunistas Rein Rumaskind: Wiido Parmsoni poig olnu piiri pääl hobesit söötman sääl lännu Kusta Kirilingi naine ja löönud 3 körd kulakuga pöisile, selleperast et poiss hobese üle piiri lasknu. Ütel töisel körral söimas Kiriling Parmsoni hulga rahwa een "köstiks"
Tunistas Peter Zirk: Wiido Parmsoni ja Kusta Kirilingi wahel olnu lepping tehtud, et Parmson wötab Kirilingi omaks poolemaa meheks omma maija ja Kusta Kiriling massis selle wötmise eest Wiido Parmsonile 15 rubla, aga kui kauge aja pääle wötmine olli, sellest olli nii palju juttu, et kui elama sünnime, siis wöime kawwagi aiga ühes elada, ent kui elama ei sünni, siis ennegi ühe aasta pääle.
Ees seiswad ütelused saiwad kohtukaijatele etteloetud, mis pääle Kusta Kiriling kostis, et Peter Zirki tunistus ei olewat mitte töte. Tema, Kiriling, tahab esi selle asja perast wandu.
Otsus.
Kohus möistis: Kusta Kiriling peab Wiido Parmsonile wälja maksma:
| Sisse wötmise raha |
15 rubla |
| Dessätini maksu |
52 1/2 K. |
| Selle eest, et tema näine Wiido Parmsoni pojale om löönu |
1 rubla 50 K. |
| Summa |
17 rbl. 2 1/2 K. |
Pääkohtumees Joh. Lepland
Kohtumees J. Kirhäiding
Kohtumees J. Oinberg
See otsus sai sellsamal päiwal molembile kohtukäijatele Talurahwa sääduse 1860 aastast §772 ja §773 pöhjuse pääl kuulutatud mispääle Kusta Kiriling 4 Augustil kohtule teatas, et tema selle otsusega rahul ei ole.
