Kaibas Toolamaa möisawalitsus, et suwel 1880 aastal saatnu tema 6 tuhat palki Woo jõge pidi alla Wööbsu poole. Palgi ajajas olnu Peter Huma palgatud. Huma tulnu neide palgidega Sülgaja küla ala, sääl ütelnu Wiido Ritsing ennest Umblia herra asemiku olewat (Umblia olnu nende palgide ostja) ja käsknu neid palki kinni pidada. Et sest palgide kinni pidamisest ka utelisi jögi lodjale käimiseks saanu palgidega kinni suletus, selle pääle lasknu Wõru Maakohus jöe palgidest puhtas tetta lodjade käimiseks ja selle töö pääle olewat kulunu 221 rbl., mida möisa walitsus Maakohtu käsu pääle pidanu wälja masma. See möisa walitsus arwanu seda kulu palgi ajaja Peter Huma käest nöuda ja käinu selle asja perast kunni Tartu Kreiskohtuni kohut selle kohtu otsus tunistanu Huma priis. Kuna Umbloa asemiku läbi see kahju on tulnud, selle pärast nöwwab see möisa walitsus Wiido Ritsingi käest:
| Jöe lahti tegemise kulu |
221 rbl. |
| Kohtukulu Humaga
|
| a) 2 kord kihelkonna kohtusse söidu kulu |
6 rbl. |
| b) 2 kord Tartu Kreiskohtusse söidu kulu |
12 rbl. |
| c) Adwokadi kulu |
25 rbl. |
| d) Humale kreiskohtu otsuse järele kahjutasumist |
10 rbl. |
|
Rob. Lajusele Kreiskohtu otsuse järele söidu kulu |
3 rbl. |
| Summa |
277 rubla |
Pääle see nöwwab möisa walitsus selle suma eest 6% 27 Septembrist s.a. arwatu kunna see kohus wasta Ritsingit on alustatud, seeni kui see raha kätte saab. Pääle see nöwwab to 2 korra söidu kulu 4 rbl. sees asjas Kahkwa Kogukonna kohtu ees käimise eest, kokku üleültse 281 rubla 6 protsentiga.
Wastutas Wiido Ritsing selle kaibuse pääle: Tema ei olla mitte neid palki käsknu kinni pidada. Asi olnu niida: Toll köral enne palgide kinnipidamist käinu Huma poolt saadetud Wiido Narustank tema käest küsiman ja ütelnu kos need palgid tulwad kinni panda, sest Umblia olla Räpinal Humale käsknu Sülgaja all palki kinni pidada ja parwata, selle pääle wastutanu tema, et Umblia ei ole mulle midagi neide palkide perast ütelnu, aga palki ei tohi Räppinalt alla laske ja jökke kinni panda, sest siist käiwad lodjad; kui Umblia tahab siin parwata, siis ta saab selle üle teedmist andma. Seda käsku andnu tema Peter Humale Wiido Narustanki läbi vallavalitsuse nimel, kuna see jögi Kahkwa walla piiri jögi on ja tema selle körral wallawanem on olnud. Töisel päiwal ei ole teda kodus olnu, kui ta kodu tulnu, löidnu tema, et palgide ediman jagu olnu joba allalastud, Sülgaja ala kinni pantud ja Widrik Musting ja Wiido Hansow palgisid wahtima Huma poolt pantud. Neide wahtide käest on tema küsinud, et kelle lubaga teije palgid sija kinni olete pandnu, Widrik Musting ütelnud, et Huma on käsknud. Pääle see ollewat tema valla talituste perast pidanu kodust ära minema, tulnu kodu ja löidnu, et köik palgid olnu Räppinalt alla lastud ja Sülgaja ala kinni pantud. Möne päiwa perast olewat Umblia Räppinale tulnu ja palganu latti wedajaid, neide latti wedajate sean olnu ka tema Ritsing; selle wedamise pääl saanu tema Umbliaga Räppinal kokku, see pallelnu teda ja ütelnu: "Kuida kuulda om, tulewat Maakohus täämba palgide perast välja, ütelge kohtu ametnikule, et täämbatsest päiwast saani oma nee palgi Umblia herra palgid ja massawa 30 tuhat ja pallele tema, Umblia, 3 päiwa aigu jökke wallale tetta, mis pääle kolme päiwa palgid jökke kinni pidawad, seda kahju lubab tema, Umblia lodje meestele wälja massa!" Neid sonnu olewat tema, Ritsing, ka sellsamal päiwal Maakohtuametnikule ütelnu. Maakohus es wötta seda palvet vasta, enge andnu käsku temale kui Kahkwa vallawalitsusele rahvast manu wötta ja palga eest jökke puhtas tetta laske. Selle manu pallelnu tema Maakohut et tema, wallavanemb Ritsing, saab palgide ajale Humale, kes sellsamal päiwal oma töö meestega palgide manu töön olli, käsku andma, et tema peab varsti palgis alla laskma üte lagimbe kotuse pääle, nii et lodjide tee vallale saab. Maakohust kitnu seda nõu hääs selle tingimisega, et hommel päiwa peab Huma Alla laskmisega pääle hakkama. Tema, Ritsing, lännu Huma manu jöe weerde sellsamal päiwa õdangul ja andnu see käsu kätte et ta peab seda täitma. Töisel päwal varra om ka Huma Sulgaja all palgide manu walmis olnu seda käsku täitma, aga sääl ütelnu Huma, et temal ei olle nii pikki keplu kui tarvis alan laja kotsue pääl kinni panda ja lännu Huma Toolamale Kaplu otsma, selle manu lubanu 3 ehk 4 tunni perast tagasi tulla. Kell 7 sel hommingul tulnu Maakohus ka sinna aga Huma ei ole veel tagasi tulnu olnu. Tema, Ritsing, söitnu Tartusse ära Maakohtu kirja neide palgide perasat Umblia kätte wiima. Umblia ei ole kirja vastu vötnu, enge käsknu seda Toolama möisa omaniku Hammeri kätte anda. Töiseö päiwal Tartust tulles laiwa pääl andnu tema ka see kirja Hameri kätte, mis ka tema kätte jäänu. Sell körral, kui Hamer laiva päält Wööbsu wälja tulli, on tema Wööbsun Maakohtu ametnikuga Wööbsus neide palgide perast jattus olnud.
Tunistaja Widrik Musting, kes Huma poolt palgide vahis olli pantu, kuulis, kui Humale sai kästud, palki Sülgaja alt alla laske ja kui HUma läts kaplu otsma, sellega aja ära wiitis ja seda henda pääle vöetud talitust mitte es täitnu.
Wiido Narustank, kes edimalt käis tema, Ritsingi, mannu luba küsimas, jälle sai üteldus, et palki ei tohi alla laske ja Sülgaja ala kinni panda.
Toolama möisa walitsus kostis selle pääle, et Robert Lajus Räppinalt saab tunnistama, et Wiido Ritsing esi oma suuga on ütelnud Umblia asemiku neide palgida perast olevat.
Tunistaja Robert Lajus Räppalt: Toll körral, kui need palgid Sulgaja ala kinni olliwad pantud, lännuwa tema, Lajus, ja Maakohtu ametnik Grünberg, sinna Sülgaja ala, saal ütelnu Wiido Ritsing neile umbes neide sönnuga:"Mina ole Umblia herra asemik ja om need palgid minu hoolde jättetud ja saan mina neide palgide perast talitama. Umblia herra om ära keelnu, et neid palki ei tohi kohtumehed ei ka möisawalitsus mitte lahti teha, sest nad maksawat mittu tuhat, kui aga pärisherra esi tuleb, siis wõiwad palgid lahti lastud saada." Selle pääle andis Maakohtuametnik Maakohtu kirja neide palkide perast Wiido Ritsingile kätte.
Tunistas Widrik Musting: Tema olnu toll körral palgi ajaja Peter Huma poolt palgi ajamiseks töhö wöetud palga eest. Huma andnu temale käsku, palgid Sulgaja all kinni panda, Huma esi jäänu Räppinale palki alla laskma. Tema, Musting, lännu Sülgaja ala ja pandnu palgid kinni. Wiido Ritsingit ei ole sell körral kodon olnu. Tema jäänu neid palki Sulgaja ala wahtma Huma käskmise perra, Töisel päival hommungul tulnu Wiido Ritsing tema manu jöe veerde ja küsinu: kes sulle käskis palki sija kinni panda; tema wastutanu, et see om tettu Huma käsu perra. Kui Maakohtu ametnik sinna jöe weerde tulnu neide palgide perast nöudma, sääl ütelnu Wiido Ritsing Maakohtule: Umblia herra pallel minnu Teile ütelda, et täämbatsest päiwast saani oma nee palgi Umblia palgi ja palleb tema weel neile palgidele 3 päiwa aigu saista laske, sest nee palgi massawa 30 tuhat. Pääle see lännuwa nema Räppinahe, säält tulnu Wiido Ritsing tagasi ja andnu Peter Humale käsku, et täämba päiw peava nee palgid alla lastud olema. Huma olli walmis seda tegema, aga et temal nii pikki kaplu es ole, läts tema Toolamaalt kaplu otma ja lubas kindmasti selle manu 3 ehk 4 tunni perast tagasi tulla, aga ta es tule enne kui 4jal päiwal pääle see tagasi, sell aja seen olliwa palgid Maakohtu käsu pääle alla ära lastud.
Tunistas Wiido Narustank: Toll körral enne palgise allalaskmist Räppinalt kännu tema Huma käsu pääle Wiido Ritsingi manu küsiman, kas neid palki tuleb kinni panda, Ritsing vastutanu, et mina ei tija kas need palgid Sülgaja all woi Wööbsu all saawad kinni pantus. Enne kui Umblia käest saab teedmine, enne ei tohi ka Räppinalt mitte ütte palki alla laske. Selle pääle lännu tema Huma manu tagasi minema aga palgid olnud joba jöe pääl alla mineman Sulgaja poole.
Tunistused saiwad kohtukaijatele ette loetud, mispääle neil midagi kostu es ole.
Otsus.
Kohus möistis Toolama möisavalitsuse kahjutasumise nöudmist Wiido Ritsingi käest tühjas, selle perast et tunistajate perra ei ole mitte Wido Ritsing palgide kinni pandmise manu süüdlane, enge palju enam Toolama möisa walitsuse palgi ajaja Peter Huma läbi on palgid Sülgaja all kinni pantud ja tema läbi see kahju töusnud.
Pääkohtumöistja Joh. Lepland
Kohtumöistja J. Kirhäiding
Kohtumöistja J. Oinberg
See otsus sai sellsamal päival mölembile kohtu käijatele Talurahwa sääduse 1860 a. §772 ja §773 pöhjus pääl kuulutatud, mispääle Toolama möisavalitsus sellsamal päiwal kuulutas, et tema selle otsusega rahul ei ole.
Kaibas Toolamaa möisawalitsus, et suwel 1880 aastal saatnu tema 6 tuhat palki Woo jõge pidi alla Wööbsu poole. Palgi ajajas olnu Peter Huma palgatud. Huma tulnu neide palgidega Sülgaja küla ala, sääl ütelnu Wiido Ritsing ennest Umblia herra asemiku olewat (Umblia olnu nende palgide ostja) ja käsknu neid palki kinni pidada. Et sest palgide kinni pidamisest ka utelisi jögi lodjale käimiseks saanu palgidega kinni suletus, selle pääle lasknu Wõru Maakohus jöe palgidest puhtas tetta lodjade käimiseks ja selle töö pääle olewat kulunu 221 rbl., mida möisa walitsus Maakohtu käsu pääle pidanu wälja masma. See möisa walitsus arwanu seda kulu palgi ajaja Peter Huma käest nöuda ja käinu selle asja perast kunni Tartu Kreiskohtuni kohut selle kohtu otsus tunistanu Huma priis. Kuna Umbloa asemiku läbi see kahju on tulnud, selle pärast nöwwab see möisa walitsus Wiido Ritsingi käest:
| Jöe lahti tegemise kulu |
221 rbl. |
| Kohtukulu Humaga
|
| a) 2 kord kihelkonna kohtusse söidu kulu |
6 rbl. |
| b) 2 kord Tartu Kreiskohtusse söidu kulu |
12 rbl. |
| c) Adwokadi kulu |
25 rbl. |
| d) Humale kreiskohtu otsuse järele kahjutasumist |
10 rbl. |
|
Rob. Lajusele Kreiskohtu otsuse järele söidu kulu |
3 rbl. |
| Summa |
277 rubla |
Pääle see nöwwab möisa walitsus selle suma eest 6% 27 Septembrist s.a. arwatu kunna see kohus wasta Ritsingit on alustatud, seeni kui see raha kätte saab. Pääle see nöwwab to 2 korra söidu kulu 4 rbl. sees asjas Kahkwa Kogukonna kohtu ees käimise eest, kokku üleültse 281 rubla 6 protsentiga.
Wastutas Wiido Ritsing selle kaibuse pääle: Tema ei olla mitte neid palki käsknu kinni pidada. Asi olnu niida: Toll köral enne palgide kinnipidamist käinu Huma poolt saadetud Wiido Narustank tema käest küsiman ja ütelnu kos need palgid tulwad kinni panda, sest Umblia olla Räpinal Humale käsknu Sülgaja all palki kinni pidada ja parwata, selle pääle wastutanu tema, et Umblia ei ole mulle midagi neide palkide perast ütelnu, aga palki ei tohi Räppinalt alla laske ja jökke kinni panda, sest siist käiwad lodjad; kui Umblia tahab siin parwata, siis ta saab selle üle teedmist andma. Seda käsku andnu tema Peter Humale Wiido Narustanki läbi vallavalitsuse nimel, kuna see jögi Kahkwa walla piiri jögi on ja tema selle körral wallawanem on olnud. Töisel päiwal ei ole teda kodus olnu, kui ta kodu tulnu, löidnu tema, et palgide ediman jagu olnu joba allalastud, Sülgaja ala kinni pantud ja Widrik Musting ja Wiido Hansow palgisid wahtima Huma poolt pantud. Neide wahtide käest on tema küsinud, et kelle lubaga teije palgid sija kinni olete pandnu, Widrik Musting ütelnud, et Huma on käsknud. Pääle see ollewat tema valla talituste perast pidanu kodust ära minema, tulnu kodu ja löidnu, et köik palgid olnu Räppinalt alla lastud ja Sülgaja ala kinni pantud. Möne päiwa perast olewat Umblia Räppinale tulnu ja palganu latti wedajaid, neide latti wedajate sean olnu ka tema Ritsing; selle wedamise pääl saanu tema Umbliaga Räppinal kokku, see pallelnu teda ja ütelnu: "Kuida kuulda om, tulewat Maakohus täämba palgide perast välja, ütelge kohtu ametnikule, et täämbatsest päiwast saani oma nee palgi Umblia herra palgid ja massawa 30 tuhat ja pallele tema, Umblia, 3 päiwa aigu jökke wallale tetta, mis pääle kolme päiwa palgid jökke kinni pidawad, seda kahju lubab tema, Umblia lodje meestele wälja massa!" Neid sonnu olewat tema, Ritsing, ka sellsamal päiwal Maakohtuametnikule ütelnu. Maakohus es wötta seda palvet vasta, enge andnu käsku temale kui Kahkwa vallawalitsusele rahvast manu wötta ja palga eest jökke puhtas tetta laske. Selle manu pallelnu tema Maakohut et tema, wallavanemb Ritsing, saab palgide ajale Humale, kes sellsamal päiwal oma töö meestega palgide manu töön olli, käsku andma, et tema peab varsti palgis alla laskma üte lagimbe kotuse pääle, nii et lodjide tee vallale saab. Maakohust kitnu seda nõu hääs selle tingimisega, et hommel päiwa peab Huma Alla laskmisega pääle hakkama. Tema, Ritsing, lännu Huma manu jöe weerde sellsamal päiwa õdangul ja andnu see käsu kätte et ta peab seda täitma. Töisel päwal varra om ka Huma Sulgaja all palgide manu walmis olnu seda käsku täitma, aga sääl ütelnu Huma, et temal ei olle nii pikki keplu kui tarvis alan laja kotsue pääl kinni panda ja lännu Huma Toolamale Kaplu otsma, selle manu lubanu 3 ehk 4 tunni perast tagasi tulla. Kell 7 sel hommingul tulnu Maakohus ka sinna aga Huma ei ole veel tagasi tulnu olnu. Tema, Ritsing, söitnu Tartusse ära Maakohtu kirja neide palgide perasat Umblia kätte wiima. Umblia ei ole kirja vastu vötnu, enge käsknu seda Toolama möisa omaniku Hammeri kätte anda. Töiseö päiwal Tartust tulles laiwa pääl andnu tema ka see kirja Hameri kätte, mis ka tema kätte jäänu. Sell körral, kui Hamer laiva päält Wööbsu wälja tulli, on tema Wööbsun Maakohtu ametnikuga Wööbsus neide palgide perast jattus olnud.
Tunistaja Widrik Musting, kes Huma poolt palgide vahis olli pantu, kuulis, kui Humale sai kästud, palki Sülgaja alt alla laske ja kui HUma läts kaplu otsma, sellega aja ära wiitis ja seda henda pääle vöetud talitust mitte es täitnu.
Wiido Narustank, kes edimalt käis tema, Ritsingi, mannu luba küsimas, jälle sai üteldus, et palki ei tohi alla laske ja Sülgaja ala kinni panda.
Toolama möisa walitsus kostis selle pääle, et Robert Lajus Räppinalt saab tunnistama, et Wiido Ritsing esi oma suuga on ütelnud Umblia asemiku neide palgida perast olevat.
Tunistaja Robert Lajus Räppalt: Toll körral, kui need palgid Sulgaja ala kinni olliwad pantud, lännuwa tema, Lajus, ja Maakohtu ametnik Grünberg, sinna Sülgaja ala, saal ütelnu Wiido Ritsing neile umbes neide sönnuga:"Mina ole Umblia herra asemik ja om need palgid minu hoolde jättetud ja saan mina neide palgide perast talitama. Umblia herra om ära keelnu, et neid palki ei tohi kohtumehed ei ka möisawalitsus mitte lahti teha, sest nad maksawat mittu tuhat, kui aga pärisherra esi tuleb, siis wõiwad palgid lahti lastud saada." Selle pääle andis Maakohtuametnik Maakohtu kirja neide palkide perast Wiido Ritsingile kätte.
Tunistas Widrik Musting: Tema olnu toll körral palgi ajaja Peter Huma poolt palgi ajamiseks töhö wöetud palga eest. Huma andnu temale käsku, palgid Sulgaja all kinni panda, Huma esi jäänu Räppinale palki alla laskma. Tema, Musting, lännu Sülgaja ala ja pandnu palgid kinni. Wiido Ritsingit ei ole sell körral kodon olnu. Tema jäänu neid palki Sulgaja ala wahtma Huma käskmise perra, Töisel päival hommungul tulnu Wiido Ritsing tema manu jöe veerde ja küsinu: kes sulle käskis palki sija kinni panda; tema wastutanu, et see om tettu Huma käsu perra. Kui Maakohtu ametnik sinna jöe weerde tulnu neide palgide perast nöudma, sääl ütelnu Wiido Ritsing Maakohtule: Umblia herra pallel minnu Teile ütelda, et täämbatsest päiwast saani oma nee palgi Umblia palgi ja palleb tema weel neile palgidele 3 päiwa aigu saista laske, sest nee palgi massawa 30 tuhat. Pääle see lännuwa nema Räppinahe, säält tulnu Wiido Ritsing tagasi ja andnu Peter Humale käsku, et täämba päiw peava nee palgid alla lastud olema. Huma olli walmis seda tegema, aga et temal nii pikki kaplu es ole, läts tema Toolamaalt kaplu otma ja lubas kindmasti selle manu 3 ehk 4 tunni perast tagasi tulla, aga ta es tule enne kui 4jal päiwal pääle see tagasi, sell aja seen olliwa palgid Maakohtu käsu pääle alla ära lastud.
Tunistas Wiido Narustank: Toll körral enne palgise allalaskmist Räppinalt kännu tema Huma käsu pääle Wiido Ritsingi manu küsiman, kas neid palki tuleb kinni panda, Ritsing vastutanu, et mina ei tija kas need palgid Sülgaja all woi Wööbsu all saawad kinni pantus. Enne kui Umblia käest saab teedmine, enne ei tohi ka Räppinalt mitte ütte palki alla laske. Selle pääle lännu tema Huma manu tagasi minema aga palgid olnud joba jöe pääl alla mineman Sulgaja poole.
Tunistused saiwad kohtukaijatele ette loetud, mispääle neil midagi kostu es ole.
Otsus.
Kohus möistis Toolama möisavalitsuse kahjutasumise nöudmist Wiido Ritsingi käest tühjas, selle perast et tunistajate perra ei ole mitte Wido Ritsing palgide kinni pandmise manu süüdlane, enge palju enam Toolama möisa walitsuse palgi ajaja Peter Huma läbi on palgid Sülgaja all kinni pantud ja tema läbi see kahju töusnud.
Pääkohtumöistja Joh. Lepland
Kohtumöistja J. Kirhäiding
Kohtumöistja J. Oinberg
See otsus sai sellsamal päival mölembile kohtu käijatele Talurahwa sääduse 1860 a. §772 ja §773 pöhjus pääl kuulutatud, mispääle Toolama möisavalitsus sellsamal päiwal kuulutas, et tema selle otsusega rahul ei ole.
