Ette tulli Wiido Juusar ja kaibas: Karl Sultson söimawat teda wargas, selle perast et temal, Sultsonil, olewat 3 aasta eest palju kraami ära warastetu ja selle warguse süüdu arwawat Sultson tema pääle.
Nöwwab, et Sultson seda kohtu ees tötes teessi, et tema Juusar, tema kraami on warastanu, kui tema mitte ei jöwwa töttes tetta, sis saagu tema kohtu poolt trotsmise ja au rikmise eest trahwitud.
Seda trotsmist omawa kuulnu ja wõiwa tunistada: Peep Mähar Jaan Sultson ja Joosep Ülimson.
Tunnistas Peep Mähar Werioralt: Suwel 1882 aastal könelnu Karl Sultson Pahtpää külan temale, et Wiido Juusar olewat tema kraami ära warastanu ja nimelt olewat Juusari käen 1 kasuka nahk ha 1 parknahk, mida wiimast Juusari talu ja kate töise talu pääle kokku olewat ära pruugitud.
Tunnistas Jaan Sults: Karl Sultsoni naine Helo om tema majan minewal aastal Mihklipäiw töise pererahwale könelnu, et Mihkel Kodowand olla temale, Sultsonile, tunnistanu, et Sultsoni warastetu kraam selle sean ka 1 lamba nahk olewat Wiido Juusari käen.
Tunnistas Joosep Ülimson: Karl Sultsoni naine Helo om tema kuulden ütelnu, et Sultsoni warastetu kraam olewat Wiido Juusari käen.
Ette kutsuti Karl Sultson, kes selle kaibuse ja nende tunistuste pääle wastutas, et nema olewat küll könelnu ja arwanu seda warguse süüdi Wiido Juusari pääle, nii kui neile ka muialt om köneldu. Et nüüd Juusar om seda asja nakanu seletama, siis tahab tema, Sultson, köik oma warastetu kraam kohtule üles anda:
Märtsi kuul 1880 aastal saanu temal ütelisi neljast aidast kraami warastetus ja selle manu 3 lukuga ja 1 lukuta aida uss ja 2 kirstu lukku aidas, ära lahutud ja ärawarastetu järgmised asjad:
| 1 pargitu lehma nahk |
wäärt 10 rbl. |
| 2 paari saapa tallu ja 1 paar pooltallu |
wäärt 1 rbl. 75 K. |
| 2 1/2 pargitud wasika nahka |
wäärt 3 rbl. 75 K. |
| 1 taos palged |
wäärt 70 K. |
| 1 1/2 paari pargimata zoage |
wäärt 50 K. |
| 4 1/2 lamba nahka |
wäärt 6 rbl. |
| 1 paar poolsaapit |
wäärt 2 rbl. |
| 1 höbesölg |
wäärt 6 rbl. |
| 7 paari zuwwa kaplu |
wäärt 21 K. |
| 4 naela sulatud raswa |
wäärt 80 K. |
| 8 meest hamet |
wäärt 8 rbl. |
| 6 naela willast langa |
wäärt 4 rbl. 20 K. |
| 37 küünart käisseröiwast |
wäärt 4 rbl. |
| 7 küünart kalinko röiwast |
wäärt 1 rbl. 26 K. |
| 2 nöna rätti |
wäärt 24 K. |
| 1 willane rätt |
wäärt 4 rbl. 40 K. |
| 2 zits rätti |
wäärt 1 rbl. 60 K. |
| 1 sall |
wäärt 1 rbl. |
| 1 wöö |
wäärt 75 K. |
| 1 tanu siidiga |
wäärt 1 rbl. 60 K. |
| 2 undrukut |
wäärt 5 rbl. |
| 1 korwitäis willu |
wäärt 5 rbl. |
| selget raha |
wäärt 5 rbl. 27 K. |
| 1 paar püksi |
wäärt 1 rbl. 70 K. |
| 1 paar willatsit jalarätti |
wäärt 1 rbl. 50 K. |
| Summa |
77 rbl. 23 K. |
Selle kraamiga ühes säältsamast aidast sellsamal körral olewat tema wele Rein Sultsoni kraami ka ära warastatu, mida tema esi saab kohtule üles andma. Üts körd pääle warguseolewat tema weli Rein Sultson nännu Wiido Juusari hobese kaalan taosid, mis just sest nahast olliwa tettu, mis selle kraamiga ütelisi ära warastetu oli. Aga pääle see olevat need taosed Juusari käen nii ära kadunu, et keake enam ei ole neid tema hoobesse pääl nännu. Seda wõiwat tunistada tema weli Rein Sultson.
Pääle see woiwad Lotta Jöks ja Lotta Sultson tunnistada, et Wiido Juusari naiserahwil olnuwa jäkkid säljan, mis warastetu rõiwast olliwa tetta lastud.
Tunnistas Rein Sultson ja andis ka ütelisi oma kraami üles, mis temal wele kraamiga ütelisi ära warastatu:
| 80 küünart käissi rõiwast |
wäärt 8 rbl. |
| 50 küünart hamme rõiwast |
wäärt 10 rbl. |
| 30 küünart püksi rõiwast |
wäärt 4 rbl. 50 |
| 2 paari wastsit püksi |
wäärt 2 rbl. |
| 1 lina (röiwas) |
wäärt 1 rbl. |
| 2 naela niiti |
wäärt 1 rbl. 20 |
| 2 rätti |
wäärt 60 K. |
| 15 küünart willast rõiwast |
wäärt 10 rbl. 50 |
| Summa |
37 r. 80 |
Toll kewajal pääle see, kui neil kraam ära warastati, selle sean ka üte taos palged, nännu tema puumötsan Wiido Juusari hobese kaalan taosid, mille palgid tema omas wöib tunnistada. Sell körral könelnu tema seda asja omale welele Karl Sultsonile, et wötame nee taosed Wiido Juusari käest kohtu ala aga weli ei ole seda mitte tahtnud uskuda, et Wiido Juusar wõis neile nii suurt kurja tetta, sest ta om neile sugulane. Neid taosid ei ole enamb kunagi pääle selle tema hobese kaalan nättu.
Tunnistas Lotta Sultson (Rein Sultsoni naine): 2 aasta eest tagasi nännu tema Wiido Juusari naisel ja sõsaral olnu kumalgi 1 sinine wastne willane jakk säljan. Tema wõib tunnistada et need jakkid sist warastetu rõiwast tettu olliwa, mis siin üles antud on. Pääle see ei ole neid jakki enamb kunagi näide säljan nätta. See nagemine olnu koolimajan.
Tunistas Lotta Jöks: Minewal sügisel saab 2 aastat tagasi kui tema nännu koolimajan Wiido Juusari naisel ja sösarel kummalgi 1 wastne jakk säljan olewat sinitset willatsest röiwast tettu. Rein Sultsoni naine tunnistanu seda omas rõiwas, selleperast et Wiido Juusari majan toll körral säärast röiwast ei ole olnu. Neid jakkisid nännu tema ennegi 2 körd pääle see ei ole neid enamb neide säljan kunagi nättu.
Eesseiswad tunnistused ette loetud, mis pääle Wiido Juusar kostis, et Rein Sultson ja tema naine ei wõi mitte tunnistajad olla, selleperast et neil om kahju saanu ja nema niisama warguse nõudjad omawa ja päälegi köik warguse takan otsjad werisugulased.
Karl Sultson kostis, et tema wõib weel tunnistajaid anda ja nimelt Kristina Sultson selle üle, et Wiido Juusar kannab kasukat kus warastetu nahk sisen om. Lotta Jöks: et Wiido Juusar on Tiina Wöiksoni käest üte lamba naha wölgu wötnu. Michel Kodowni kes temale, K. Sultsonile olla seletanu, et Wiido Juusari naen see wargus om. Miina Jöks: ka et Juusari käen om wargus.
Wiido Juusar näitas oma kasuka kohtule ette kus see Karl Sultsoni arwamise perra tema nahk pidi olema, mis täll muu kraamiga ütelisi warastatud. Karl Sultson ütles, et üts tema lamba nahk olnu küll säärane, aga et 3 aastat aigu jo tagasi om kui nahk warastati ja see kasuk joba om nii kaua kammetu, et wõi tema kindmaste ütelda, et see kasuka sees tema lamba nahk om.
Wiido Juusar kostis, et see kasuk temal enne 6. Jaanuari 1880 a. olnu umelda lastu, mida rätsep Joosep Woikson wöib tunistada. Seda nahka kasuka sees, mille pääl nüüd riid om, olewat tema ostnu.
Tunnistas Kristina Sultson: Wiido Juusari naine olli toll aastal kewajal palju maa ajal koolimajan, wastne kasuk säljan, töistele naistele seletanu tema, et nüüd sama olle temale ja tema mehele wastne kasuk ummeldu, sell talwel Wiido Juusari oma pulma ajal ei ole temal wastset kasukat mitte olnud.
Tunnistas Lotta Jöks: Tiina Wöikson könelnu temale minewal sügisel koolimajan, et tema andnu Wiido Juusarile üte suure ema lamba naha wölgu kasuka tarwis.
Tunnistas Mihkel Kodowand: Minewal kewajal johtunu tema üts körd Karl Sultsoni maija ööses jääma. Sääl nakanu Sultson omast warastetu kraamist könelema ja nakanu wargust tema, Rodowandi pääle ajama ja ütelnu selle manu: Sina ja sinu esa ja Wiido Juusar olete minu majan kännu ja minu aida lahknu. Sultson ähwardanu teda selle warguse perast, tema näidanu omad paberid ette; pääle see jätnu tema teda rahule. Tema tahtnu küll selle trotsmise eest Sultsoni pääle käiwata aga haiguse perast olle see täämbani tegemata jäänu. Tema ei ole Karl Sultsonile midagi seletanu, et Wiido Juusari wai mõne muude käen see wargus om, Sultsoni ütelus on wöls.
Tunnistus Miina Jöks: Temal olnu ka toll körral Karl Sultsoni pool 3 rubla raha, mis ka üten Sultsoni kraamiga ära warastetus saanu. Ütskörd kusinu tema Mihkel Kodowandi käest, et sina iks tijat kos mino warastetu raha ja rõiwa omawa, selle pääle wastutanu tema: Mine otsi Wiido Juusari käest. Kodowand olewat weel temale tunnistanu, et Karl Sultsoni naise warastetu saaoa olewat Kusti Mähari käen Weriora wallan.
Tunnistas Tiina Woikson: Tema ei ole kunafi määrastki lamba nahk Wiido Juusarile wölgu andnu ja ei tija sest midagi.
Tunnistas Joosep Woikson: Tema ummelnu Wiido Juusarile kasuka 1 ja 6da Jaanuari wahel toll talwel, kui Wiido Juusar naist wöttis, see kasuk olnu Juusaril laulatamise ajal säljan.
Eesseiswad tunnistused ette loetud, mis pääle Wiido Juusar kostis, et Kristina Sultson ei wõiwat Karl Sultsonile tunnistaja olla, sest ta on Sultsoni sösar ja Miina Jöks ei wöi selle perast seen asjan tunnistaja olla, et tema 3 rbl. on ka selle kraamiga üten warastetu, selle perra on tema ennegi kaibaja ehk warguse takan otsija, kes esi kahju on kannud ja om tema Sultsonile sugulane.
Karl Sultson küsis selle pääle Wiido Juusari käest, kas tema selle manu kindmas jääda et tema hobese pääl ei ole wastsit taosid olnu, mis pääle Juusar kostis, et wastset taosid ei ole tema hobese pääl olnu. Sultson andis Wiido Woiksoni tunnistajas.
Tunnistas Wiido Woikson: 3 aastat tagasi olnu tema Wiido Juusari man sulasen, aha taosist mis Juusari hobese kaalan toll körral olliwa ei tija tema midagi tunnistada, kas na olliwa wan wai wastsed, kui ennegi üts körd olnuwa taosed parantetu, siiski ei tija selgeste ütelda, sest et sinna on palju aiga ja et tena üts töbine inemine om.
Kõik eesseiswad tunistused ja ütelused etteloetud kohtu käijatele, mis pääle nema omi siin joba üles pantuisi ütelusi kordama naksiwa.
Otsus.
Kohus tegi otsuses, seda protokolli Keiserliku Wõru Maakohtu kätte anda, et see asi sääl saassi üle kulleldus.
Pääkohtumoistja P. Urtson
Kohutmöistja K. Rämman
Kohtumöistja J. Oinberg
Ette tulli Wiido Juusar ja kaibas: Karl Sultson söimawat teda wargas, selle perast et temal, Sultsonil, olewat 3 aasta eest palju kraami ära warastetu ja selle warguse süüdu arwawat Sultson tema pääle.
Nöwwab, et Sultson seda kohtu ees tötes teessi, et tema Juusar, tema kraami on warastanu, kui tema mitte ei jöwwa töttes tetta, sis saagu tema kohtu poolt trotsmise ja au rikmise eest trahwitud.
Seda trotsmist omawa kuulnu ja wõiwa tunistada: Peep Mähar Jaan Sultson ja Joosep Ülimson.
Tunnistas Peep Mähar Werioralt: Suwel 1882 aastal könelnu Karl Sultson Pahtpää külan temale, et Wiido Juusar olewat tema kraami ära warastanu ja nimelt olewat Juusari käen 1 kasuka nahk ha 1 parknahk, mida wiimast Juusari talu ja kate töise talu pääle kokku olewat ära pruugitud.
Tunnistas Jaan Sults: Karl Sultsoni naine Helo om tema majan minewal aastal Mihklipäiw töise pererahwale könelnu, et Mihkel Kodowand olla temale, Sultsonile, tunnistanu, et Sultsoni warastetu kraam selle sean ka 1 lamba nahk olewat Wiido Juusari käen.
Tunnistas Joosep Ülimson: Karl Sultsoni naine Helo om tema kuulden ütelnu, et Sultsoni warastetu kraam olewat Wiido Juusari käen.
Ette kutsuti Karl Sultson, kes selle kaibuse ja nende tunistuste pääle wastutas, et nema olewat küll könelnu ja arwanu seda warguse süüdi Wiido Juusari pääle, nii kui neile ka muialt om köneldu. Et nüüd Juusar om seda asja nakanu seletama, siis tahab tema, Sultson, köik oma warastetu kraam kohtule üles anda:
Märtsi kuul 1880 aastal saanu temal ütelisi neljast aidast kraami warastetus ja selle manu 3 lukuga ja 1 lukuta aida uss ja 2 kirstu lukku aidas, ära lahutud ja ärawarastetu järgmised asjad:
| 1 pargitu lehma nahk |
wäärt 10 rbl. |
| 2 paari saapa tallu ja 1 paar pooltallu |
wäärt 1 rbl. 75 K. |
| 2 1/2 pargitud wasika nahka |
wäärt 3 rbl. 75 K. |
| 1 taos palged |
wäärt 70 K. |
| 1 1/2 paari pargimata zoage |
wäärt 50 K. |
| 4 1/2 lamba nahka |
wäärt 6 rbl. |
| 1 paar poolsaapit |
wäärt 2 rbl. |
| 1 höbesölg |
wäärt 6 rbl. |
| 7 paari zuwwa kaplu |
wäärt 21 K. |
| 4 naela sulatud raswa |
wäärt 80 K. |
| 8 meest hamet |
wäärt 8 rbl. |
| 6 naela willast langa |
wäärt 4 rbl. 20 K. |
| 37 küünart käisseröiwast |
wäärt 4 rbl. |
| 7 küünart kalinko röiwast |
wäärt 1 rbl. 26 K. |
| 2 nöna rätti |
wäärt 24 K. |
| 1 willane rätt |
wäärt 4 rbl. 40 K. |
| 2 zits rätti |
wäärt 1 rbl. 60 K. |
| 1 sall |
wäärt 1 rbl. |
| 1 wöö |
wäärt 75 K. |
| 1 tanu siidiga |
wäärt 1 rbl. 60 K. |
| 2 undrukut |
wäärt 5 rbl. |
| 1 korwitäis willu |
wäärt 5 rbl. |
| selget raha |
wäärt 5 rbl. 27 K. |
| 1 paar püksi |
wäärt 1 rbl. 70 K. |
| 1 paar willatsit jalarätti |
wäärt 1 rbl. 50 K. |
| Summa |
77 rbl. 23 K. |
Selle kraamiga ühes säältsamast aidast sellsamal körral olewat tema wele Rein Sultsoni kraami ka ära warastatu, mida tema esi saab kohtule üles andma. Üts körd pääle warguseolewat tema weli Rein Sultson nännu Wiido Juusari hobese kaalan taosid, mis just sest nahast olliwa tettu, mis selle kraamiga ütelisi ära warastetu oli. Aga pääle see olevat need taosed Juusari käen nii ära kadunu, et keake enam ei ole neid tema hoobesse pääl nännu. Seda wõiwat tunistada tema weli Rein Sultson.
Pääle see woiwad Lotta Jöks ja Lotta Sultson tunnistada, et Wiido Juusari naiserahwil olnuwa jäkkid säljan, mis warastetu rõiwast olliwa tetta lastud.
Tunnistas Rein Sultson ja andis ka ütelisi oma kraami üles, mis temal wele kraamiga ütelisi ära warastatu:
| 80 küünart käissi rõiwast |
wäärt 8 rbl. |
| 50 küünart hamme rõiwast |
wäärt 10 rbl. |
| 30 küünart püksi rõiwast |
wäärt 4 rbl. 50 |
| 2 paari wastsit püksi |
wäärt 2 rbl. |
| 1 lina (röiwas) |
wäärt 1 rbl. |
| 2 naela niiti |
wäärt 1 rbl. 20 |
| 2 rätti |
wäärt 60 K. |
| 15 küünart willast rõiwast |
wäärt 10 rbl. 50 |
| Summa |
37 r. 80 |
Toll kewajal pääle see, kui neil kraam ära warastati, selle sean ka üte taos palged, nännu tema puumötsan Wiido Juusari hobese kaalan taosid, mille palgid tema omas wöib tunnistada. Sell körral könelnu tema seda asja omale welele Karl Sultsonile, et wötame nee taosed Wiido Juusari käest kohtu ala aga weli ei ole seda mitte tahtnud uskuda, et Wiido Juusar wõis neile nii suurt kurja tetta, sest ta om neile sugulane. Neid taosid ei ole enamb kunagi pääle selle tema hobese kaalan nättu.
Tunnistas Lotta Sultson (Rein Sultsoni naine): 2 aasta eest tagasi nännu tema Wiido Juusari naisel ja sõsaral olnu kumalgi 1 sinine wastne willane jakk säljan. Tema wõib tunnistada et need jakkid sist warastetu rõiwast tettu olliwa, mis siin üles antud on. Pääle see ei ole neid jakki enamb kunagi näide säljan nätta. See nagemine olnu koolimajan.
Tunistas Lotta Jöks: Minewal sügisel saab 2 aastat tagasi kui tema nännu koolimajan Wiido Juusari naisel ja sösarel kummalgi 1 wastne jakk säljan olewat sinitset willatsest röiwast tettu. Rein Sultsoni naine tunnistanu seda omas rõiwas, selleperast et Wiido Juusari majan toll körral säärast röiwast ei ole olnu. Neid jakkisid nännu tema ennegi 2 körd pääle see ei ole neid enamb neide säljan kunagi nättu.
Eesseiswad tunnistused ette loetud, mis pääle Wiido Juusar kostis, et Rein Sultson ja tema naine ei wõi mitte tunnistajad olla, selleperast et neil om kahju saanu ja nema niisama warguse nõudjad omawa ja päälegi köik warguse takan otsjad werisugulased.
Karl Sultson kostis, et tema wõib weel tunnistajaid anda ja nimelt Kristina Sultson selle üle, et Wiido Juusar kannab kasukat kus warastetu nahk sisen om. Lotta Jöks: et Wiido Juusar on Tiina Wöiksoni käest üte lamba naha wölgu wötnu. Michel Kodowni kes temale, K. Sultsonile olla seletanu, et Wiido Juusari naen see wargus om. Miina Jöks: ka et Juusari käen om wargus.
Wiido Juusar näitas oma kasuka kohtule ette kus see Karl Sultsoni arwamise perra tema nahk pidi olema, mis täll muu kraamiga ütelisi warastatud. Karl Sultson ütles, et üts tema lamba nahk olnu küll säärane, aga et 3 aastat aigu jo tagasi om kui nahk warastati ja see kasuk joba om nii kaua kammetu, et wõi tema kindmaste ütelda, et see kasuka sees tema lamba nahk om.
Wiido Juusar kostis, et see kasuk temal enne 6. Jaanuari 1880 a. olnu umelda lastu, mida rätsep Joosep Woikson wöib tunistada. Seda nahka kasuka sees, mille pääl nüüd riid om, olewat tema ostnu.
Tunnistas Kristina Sultson: Wiido Juusari naine olli toll aastal kewajal palju maa ajal koolimajan, wastne kasuk säljan, töistele naistele seletanu tema, et nüüd sama olle temale ja tema mehele wastne kasuk ummeldu, sell talwel Wiido Juusari oma pulma ajal ei ole temal wastset kasukat mitte olnud.
Tunnistas Lotta Jöks: Tiina Wöikson könelnu temale minewal sügisel koolimajan, et tema andnu Wiido Juusarile üte suure ema lamba naha wölgu kasuka tarwis.
Tunnistas Mihkel Kodowand: Minewal kewajal johtunu tema üts körd Karl Sultsoni maija ööses jääma. Sääl nakanu Sultson omast warastetu kraamist könelema ja nakanu wargust tema, Rodowandi pääle ajama ja ütelnu selle manu: Sina ja sinu esa ja Wiido Juusar olete minu majan kännu ja minu aida lahknu. Sultson ähwardanu teda selle warguse perast, tema näidanu omad paberid ette; pääle see jätnu tema teda rahule. Tema tahtnu küll selle trotsmise eest Sultsoni pääle käiwata aga haiguse perast olle see täämbani tegemata jäänu. Tema ei ole Karl Sultsonile midagi seletanu, et Wiido Juusari wai mõne muude käen see wargus om, Sultsoni ütelus on wöls.
Tunnistus Miina Jöks: Temal olnu ka toll körral Karl Sultsoni pool 3 rubla raha, mis ka üten Sultsoni kraamiga ära warastetus saanu. Ütskörd kusinu tema Mihkel Kodowandi käest, et sina iks tijat kos mino warastetu raha ja rõiwa omawa, selle pääle wastutanu tema: Mine otsi Wiido Juusari käest. Kodowand olewat weel temale tunnistanu, et Karl Sultsoni naise warastetu saaoa olewat Kusti Mähari käen Weriora wallan.
Tunnistas Tiina Woikson: Tema ei ole kunafi määrastki lamba nahk Wiido Juusarile wölgu andnu ja ei tija sest midagi.
Tunnistas Joosep Woikson: Tema ummelnu Wiido Juusarile kasuka 1 ja 6da Jaanuari wahel toll talwel, kui Wiido Juusar naist wöttis, see kasuk olnu Juusaril laulatamise ajal säljan.
Eesseiswad tunnistused ette loetud, mis pääle Wiido Juusar kostis, et Kristina Sultson ei wõiwat Karl Sultsonile tunnistaja olla, sest ta on Sultsoni sösar ja Miina Jöks ei wöi selle perast seen asjan tunnistaja olla, et tema 3 rbl. on ka selle kraamiga üten warastetu, selle perra on tema ennegi kaibaja ehk warguse takan otsija, kes esi kahju on kannud ja om tema Sultsonile sugulane.
Karl Sultson küsis selle pääle Wiido Juusari käest, kas tema selle manu kindmas jääda et tema hobese pääl ei ole wastsit taosid olnu, mis pääle Juusar kostis, et wastset taosid ei ole tema hobese pääl olnu. Sultson andis Wiido Woiksoni tunnistajas.
Tunnistas Wiido Woikson: 3 aastat tagasi olnu tema Wiido Juusari man sulasen, aha taosist mis Juusari hobese kaalan toll körral olliwa ei tija tema midagi tunnistada, kas na olliwa wan wai wastsed, kui ennegi üts körd olnuwa taosed parantetu, siiski ei tija selgeste ütelda, sest et sinna on palju aiga ja et tena üts töbine inemine om.
Kõik eesseiswad tunistused ja ütelused etteloetud kohtu käijatele, mis pääle nema omi siin joba üles pantuisi ütelusi kordama naksiwa.
Otsus.
Kohus tegi otsuses, seda protokolli Keiserliku Wõru Maakohtu kätte anda, et see asi sääl saassi üle kulleldus.
Pääkohtumoistja P. Urtson
Kohutmöistja K. Rämman
Kohtumöistja J. Oinberg