1901 aasta Märtsi kuu 8 päewal kinnitatud Palla kooli õpetaja Friedrich Martensoni ja Alexander Kaarli pg Rätsepa wahel järgmine suusõnaline teenistuse leping:
1. Alexander Rätsep teeb kewadel suwe vilja maha, sügisel paneb seda korralikult kokku, peksab nisud ja odrad Kooli rehes ja puhastab wilja, mille tarwis Martenson iga rehe juurde priitahtliku abi annab ja puud kütmiseks lubab. Kaerad peksab Rätsep masinaga. Kui aga eelnimetud wili kuiw on ja ilmad lubawad, wõib ka masina abil peksetud saada, mille kulud Rätsepa kanda jäewad. Peksetud wili ja põhud tulewad rikkumata Kooli ruumidesse tagasi wedada ja hoidmise kohale ära panna. Külwamiseks annab Rätsep iga seltsi viljast pooled seemned ja Martinson pooled. Töö tasumiseks saab Rätsep sügisel, kui seeme on pealt ära wõetud, põllu saagist pool wilja.
2. Rätsep paneb Martinsoniga ühepaljuse wagudes kartoflid maha, iga üks oma seemnega. Sügisel aitab Rätsep Martensoni kartuhwlid üles wõtta ja wedab neid hoidmise paigale. Pärast üles wõtmist tuleb kartuli maa künda ja äästada.
3. Rätsep teeb linad maha, kisub sügisel üles, mille juurde Martinson kaks päewa ühe inimese abi annab, peale kiskumist saab Rätsep pooled linad kõige kupardega omale, kuna poolitamiseks ühe suurused pihud peawad kisutud saama. Rätsep soeb Martinsoni jagu linad ära ja weab neid likku ja leost wälja. Külwamiseks annab Rätsep pooled seemned. Pärast leutamist harib Martenson omad linad ise.
4. Rätsep lõikab kaks põldu rukkit, peksab ja puhastab neid kooli rehes, mille juurde Martenson priitahtliku eli lubab ja puud kütteks annab. Rätsep saab põllu saagist peale selle kui 4 1/3 wakka seeme on ära wõetud, pooled rukkid omale.
5. Rätsep wedab kahe peale sõnnikut ja künnab neid enne Jaani päewa üles ja peawad rukkid 15 augustini korralikult maha tehtud olema.
6.Rukki kõrre põllud peawad kunni Septembri kuu alguseni üles küntud saama, ja kõik künnid tõise aasta wasta peawad Mihkli päewaks lõpetatud olema. Iga põllu eest mis kündmata lume alla jäeb, on Martensonil õigus kahju tasu nõuda. Kapsta maa rehe ees ja wäike tükk lauda ees, künnab Rätsep kewadel ja sügisel ümber, mille wiljast aga temale osa ei saa.
Heinamaa teeb Martenson ise ära millest Rätsepal osa ei ole.
all kirjad.
Kohtu eesistuja J. Soiewa.
Kirjutaja Sepp.
Märkus: Kopija võdana 22 Marta za N 53 Fridrihu Martensonu i Alexandru Rjatsepu pri võskasim s každogo 15 kop. gerb. marki.
1901 aasta Märtsi kuu 8 päewal kinnitatud Palla kooli õpetaja Friedrich Martensoni ja Alexander Kaarli pg Rätsepa wahel järgmine suusõnaline teenistuse leping:
1. Alexander Rätsep teeb kewadel suwe vilja maha, sügisel paneb seda korralikult kokku, peksab nisud ja odrad Kooli rehes ja puhastab wilja, mille tarwis Martenson iga rehe juurde priitahtliku abi annab ja puud kütmiseks lubab. Kaerad peksab Rätsep masinaga. Kui aga eelnimetud wili kuiw on ja ilmad lubawad, wõib ka masina abil peksetud saada, mille kulud Rätsepa kanda jäewad. Peksetud wili ja põhud tulewad rikkumata Kooli ruumidesse tagasi wedada ja hoidmise kohale ära panna. Külwamiseks annab Rätsep iga seltsi viljast pooled seemned ja Martinson pooled. Töö tasumiseks saab Rätsep sügisel, kui seeme on pealt ära wõetud, põllu saagist pool wilja.
2. Rätsep paneb Martinsoniga ühepaljuse wagudes kartoflid maha, iga üks oma seemnega. Sügisel aitab Rätsep Martensoni kartuhwlid üles wõtta ja wedab neid hoidmise paigale. Pärast üles wõtmist tuleb kartuli maa künda ja äästada.
3. Rätsep teeb linad maha, kisub sügisel üles, mille juurde Martinson kaks päewa ühe inimese abi annab, peale kiskumist saab Rätsep pooled linad kõige kupardega omale, kuna poolitamiseks ühe suurused pihud peawad kisutud saama. Rätsep soeb Martinsoni jagu linad ära ja weab neid likku ja leost wälja. Külwamiseks annab Rätsep pooled seemned. Pärast leutamist harib Martenson omad linad ise.
4. Rätsep lõikab kaks põldu rukkit, peksab ja puhastab neid kooli rehes, mille juurde Martenson priitahtliku eli lubab ja puud kütteks annab. Rätsep saab põllu saagist peale selle kui 4 1/3 wakka seeme on ära wõetud, pooled rukkid omale.
5. Rätsep wedab kahe peale sõnnikut ja künnab neid enne Jaani päewa üles ja peawad rukkid 15 augustini korralikult maha tehtud olema.
6.Rukki kõrre põllud peawad kunni Septembri kuu alguseni üles küntud saama, ja kõik künnid tõise aasta wasta peawad Mihkli päewaks lõpetatud olema. Iga põllu eest mis kündmata lume alla jäeb, on Martensonil õigus kahju tasu nõuda. Kapsta maa rehe ees ja wäike tükk lauda ees, künnab Rätsep kewadel ja sügisel ümber, mille wiljast aga temale osa ei saa.
Heinamaa teeb Martenson ise ära millest Rätsepal osa ei ole.
all kirjad.
Kohtu eesistuja J. Soiewa.
Kirjutaja Sepp.
Märkus: Kopija võdana 22 Marta za N 53 Fridrihu Martensonu i Alexandru Rjatsepu pri võskasim s každogo 15 kop. gerb. marki.
