1902 aastal Webruaril 7 päewal kinnitatud Kaarel Kubja, Mari Kubja ja Joosep Kubja ja Juhan Aadami poeg Lätti leping:
1. Juhan Lätt saab Kubja Tõnise N: 19 talu omale poole tera peale kuueks järjestiku aastaks arwates 23 aprillist 1902. kuni 23 aprillini 1908.
2. Juhan Lätt harib talu maad heaste ära. Aia maa mis sauna ja elumaja juures jäeb Kubja tarwituseks .
3. Heina teeb Lätt ära ja jagatakse nõnda: Kopli hein saab kõik Kubjale, Oksa heinad kõik Lättile Hurda silla heinamaa heinad wõetakse pooleks ning Küünide ruum ka poolest Oksa heinamaalt on
7 wakamaad Tõrwa maja jauks wälja jäetud.
4. Ristik heina paneb Lätt kokku, saab poole omale. Praegu külwatud seeme wõetakse pealt ära ja üle jäed arv jagatakse pooleks. Kewadel 1903 annab Kubja ristiku külwiks seemne kuna kewadel 1903 annab Kubja ristiku külwiks seemne kuna kewadel 1908 annab Kubja ristiku külwiks seemne kuna kewadel 1908 Lätt selle sama tagasi annab. Ristik heina weab Lätt kõik hoiu paika ära.
5. Suwe wilja on mõlemate käest pooleks, saak wõetakse pooleks. Sügisel pekstakse rehega nii palju tulewa aasta seemneks tarwis läheb. Muu wilja wõib masinaga peksta, aga masinaga peksu kulud kannab Lätt. Ainult oma wilja kuiwatuseks annab Kubja puid, kuna Lätt aitab terad parsile panna.
6. Kartuli seeme antakse mõlemilt poolt pooleks, neid harib Lätt ja saak wõetakse pooleks, kuna Lätt kohustatud on kõik kartulid hoiu paika wedama.
7. Rukkitest peab kolm rehte rehega peksetama mille õled katusele pannakse. Üle jäenud rukkid wõib masinaga peksetud saada, aga õled ja haganad jagatakse pooleks.
8.Kesa põldudele weetakse sõnnik ning peab kesa jaani päewaks üles künnetud olema, ja rukkid 15 augustini mahatehtud saama. Kuhu kunst sõnnikut tuleb osta, seda teatab Kubja, ja ostu raha maksawad mõlemad ühe wõrra. Wiimasel aastal saab Lätt oma raha tagasi, kui selle korral on kunst sõnnikut pääle pannud.
9. Lina seeme on mõlemite poolt ühe wõrra, sügisel jagataks seeme kui ka walmis tehtud linad pooleks.
10. Elu ruumiks saab Lätt tõise Kambri talu majast aga peab ise kütte muretsema; talu pidamiseks oma jauks üks onn, üks ait, pool lauta ja hobuse ruumi.
11. Lätt on kohustatud aiad parandama.
12. Tee sillutused küidi korrad, wallapäewal. Kooli kiriku ja walla puuwedu maksud on Lätti kanda.
13. Karjaste toidu ja riide annab Lätt, aga Kubja maksab poole karjase palka. Loomade arw ühe suurune nii palju üle pea kui põhku jätkub.
14. Iga sügisel peawad kõik kõrre põllud üles künnetud saama. Kesa wälja kraawid peawad iga aastal enne rukki tegemist puhastatud saama.
15.Õpetaja palga maksawad mõlemad pooleks.
16. Wainu maa ja Keldri aed jäewad Kubja tarwitusele, kes neid ise harib, niisama iga kesast 1 wakamaa põldu mida Kubja ise harib ja seemne külwab mille saak üksi Kubja omaks jäeb.
17. Tingimiste täitekindlustuseks maksab Lätt 50 rbl. mis raha tema ära mineku korral ilma protsentideta tagasi saab. Raha makseti siin kohtu koosolekul ära.
Allkirjad.
Kohtuesimees J Soiewa
Kir. Sepp.
1902 aastal Webruaril 7 päewal kinnitatud Kaarel Kubja, Mari Kubja ja Joosep Kubja ja Juhan Aadami poeg Lätti leping:
1. Juhan Lätt saab Kubja Tõnise N: 19 talu omale poole tera peale kuueks järjestiku aastaks arwates 23 aprillist 1902. kuni 23 aprillini 1908.
2. Juhan Lätt harib talu maad heaste ära. Aia maa mis sauna ja elumaja juures jäeb Kubja tarwituseks .
3. Heina teeb Lätt ära ja jagatakse nõnda: Kopli hein saab kõik Kubjale, Oksa heinad kõik Lättile Hurda silla heinamaa heinad wõetakse pooleks ning Küünide ruum ka poolest Oksa heinamaalt on
7 wakamaad Tõrwa maja jauks wälja jäetud.
4. Ristik heina paneb Lätt kokku, saab poole omale. Praegu külwatud seeme wõetakse pealt ära ja üle jäed arv jagatakse pooleks. Kewadel 1903 annab Kubja ristiku külwiks seemne kuna kewadel 1903 annab Kubja ristiku külwiks seemne kuna kewadel 1908 annab Kubja ristiku külwiks seemne kuna kewadel 1908 Lätt selle sama tagasi annab. Ristik heina weab Lätt kõik hoiu paika ära.
5. Suwe wilja on mõlemate käest pooleks, saak wõetakse pooleks. Sügisel pekstakse rehega nii palju tulewa aasta seemneks tarwis läheb. Muu wilja wõib masinaga peksta, aga masinaga peksu kulud kannab Lätt. Ainult oma wilja kuiwatuseks annab Kubja puid, kuna Lätt aitab terad parsile panna.
6. Kartuli seeme antakse mõlemilt poolt pooleks, neid harib Lätt ja saak wõetakse pooleks, kuna Lätt kohustatud on kõik kartulid hoiu paika wedama.
7. Rukkitest peab kolm rehte rehega peksetama mille õled katusele pannakse. Üle jäenud rukkid wõib masinaga peksetud saada, aga õled ja haganad jagatakse pooleks.
8.Kesa põldudele weetakse sõnnik ning peab kesa jaani päewaks üles künnetud olema, ja rukkid 15 augustini mahatehtud saama. Kuhu kunst sõnnikut tuleb osta, seda teatab Kubja, ja ostu raha maksawad mõlemad ühe wõrra. Wiimasel aastal saab Lätt oma raha tagasi, kui selle korral on kunst sõnnikut pääle pannud.
9. Lina seeme on mõlemite poolt ühe wõrra, sügisel jagataks seeme kui ka walmis tehtud linad pooleks.
10. Elu ruumiks saab Lätt tõise Kambri talu majast aga peab ise kütte muretsema; talu pidamiseks oma jauks üks onn, üks ait, pool lauta ja hobuse ruumi.
11. Lätt on kohustatud aiad parandama.
12. Tee sillutused küidi korrad, wallapäewal. Kooli kiriku ja walla puuwedu maksud on Lätti kanda.
13. Karjaste toidu ja riide annab Lätt, aga Kubja maksab poole karjase palka. Loomade arw ühe suurune nii palju üle pea kui põhku jätkub.
14. Iga sügisel peawad kõik kõrre põllud üles künnetud saama. Kesa wälja kraawid peawad iga aastal enne rukki tegemist puhastatud saama.
15.Õpetaja palga maksawad mõlemad pooleks.
16. Wainu maa ja Keldri aed jäewad Kubja tarwitusele, kes neid ise harib, niisama iga kesast 1 wakamaa põldu mida Kubja ise harib ja seemne külwab mille saak üksi Kubja omaks jäeb.
17. Tingimiste täitekindlustuseks maksab Lätt 50 rbl. mis raha tema ära mineku korral ilma protsentideta tagasi saab. Raha makseti siin kohtu koosolekul ära.
Allkirjad.
Kohtuesimees J Soiewa
Kir. Sepp.
