Astus ette selle mõisawalitsuse nimel hra. Martiny ja kaibas, et siit Koolimaea talu kari olnud üle piiri mõisa metsa alla ja ka mõisa nisu olla sugu söödetud, nagu mõisa nurmewaht Peter Jaal seda tunnistada wõida. Kaebaja nõudis kahjutasumist 30 kop. elaja pealt, s.o.9 elajat = 2 rbl. 70 kop.

Nimetatud talukarjused eestkostjatega ettekutsutud. Peale nendele awaldatud kaibuse wabandasiwad nad, et mitte üle mõisa piiri ei olla olnud, waid kui eelnim.  nurmewaht Jaal neide karjast üht elajat kinniwõtma on tulnud, on nad Jaan Jorro maa peal karjaga olnud ja ei mitte mõisa metsa all.

Peeter Jaal õiendas sellepääle, et tema olla neid küll üle piiri leidnud, mida ka Jaan Joro karjus ja M. Tiedemanni karjus wõiwat tunnistada.

Jaan Joro karjus tunnistanud, et Koolimaea talu kari nende ja ei mitte mõisa maa peal olla olnud.

Mihkel Tiedemanni karjus Sohwi tunnistanud, et tema olla kül ühekorra näinud, kui paar lehma on mõisa nisus olnud, aga ei wõinud mitte teada, kelle omad nad oliwad. Ka ei olla ta Koolimaja talu karja millalgi mõisa maa peal näinud.

Sai nurmewaht Jaal weel korra ettekutsutud ja temalt nõuetud, kus piir seal kohal seisab - ta ei teadnud piiri ütelda.

Mõisteti:

Et kinniwõtja nurmewaht mitte mõisametsa piiri ei tiia, siis on J. Jorro karjuse ütelus õigeks pidada, et ta Koolimaja talu karja nende maa pealt kinniwõtma läks ja sellepärast

Otsus:

Mõisawalitsuse kaibus on üks eksituse asi ja sellepärast tühjaks arwata.

See otsus sai kohtukäiatele seaduslikult kuulutatud.

Pääkohtunik: J. Nilbe

Kohtunik: H. Lukats

d.: J. Aripmann

Kirjut,as Zuping [allkiri]